Coussin de Lyon on šokolaadist ja martsipanist valmistatud prantsuse maiustus. Kesk-Prantsusmaalt ida pool asuvast Lyonist pärit linnast pärit maiustuse täidis koosneb rohelise martsipaniga kaetud liköörimaitselisest šokolaadiganache’ist. Prantsuse keelest tõlgituna tähendab coussin de Lyon “patja Lyonist”, mis mitte ainult ei kirjelda prantsuse maiustuse padjalaadset välimust, vaid ka selle päritolu ajalugu.
Coussin de Lyoni sees on šokolaadi ganache, mis valmib sulavõi ja koore kombineerimisel šokolaadiga. Nii tekib jäätumine, mis on välimuselt läikiv. Ganache’i saab kasutada kookide peale määrimiseks, samuti saab seda kasutada küpsetiste magustoitude täidisena.
Coussin de Lyoni sees olev ainulaadne täidis valmistatakse šokolaadi ganache kombineerimisel curaçaoga, likööriga, mis on saanud oma nime saarelt, millelt see pärineb Kariibi merest. Likööri maitse sarnaneb apelsini maitsega, kuid on valmistatud laraha tsitrusviljade koorest. Koorte kuivatamisel eraldub laraha puuvilja magus aroom ja tekib kergelt mõrkjas tsitruseline maitse.
Coussin de Lyoni curaçao maitsega šokolaadiga ganache täidist ümbritseb roheline martsipan. Martsipani tuntakse ka mandlipastana ja seda valmistatakse suhkrust ja jahvatatud mandlitest või mandlijahust. Seda kasutatakse glasuuriks kookidel ja kasutatakse ka maiustuste konstrueerimiseks. Tavaliselt kollase värvusega martsipani saab värvida toiduvärvidega.
Prantsusmaal Lyoni linnast pärit nõbu de Lyoni maiustuste ajalugu ulatub 1643. aasta epideemia puhanguni. Lyoni lähedal asub mägi, mida nimetatakse Fourvière’i mäeks, mida tuntakse ka kui “palvetava mäe”. Lyoni linnavolikogu liikmed, keda tuntakse vanemana, suundusid keset haiguspuhangut mäele, kus seisis Neitsi Maarja kuju, pakkudes siidpadjal kuldmärki ja seitse naela kaaluvat vahaküünalt lootuses, et linn saab terveks. selle epideemiast. Sellest ajast peale jätkub rongkäik Fourvière’i mäele ja see oli inspiratsiooniks nõbu de Lyoni loomisel 1960. aastal.