Carménère’i veini kasvatatakse Carménère’i viinamarjast ja kuigi seda kasvatatakse paljudes piirkondades, seostatakse seda enim Tšiiliga. Viinamarjad pärinevad Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast ja on üks paljudest Cabernet’ perekonna tumedatest ja majesteetlikest viinamarjadest. Seda peetakse üldiselt üheks kuuest Bordeaux’ viinamarjast ja Bordeaux’st pärit Carménère’i vein võib viidata sellele viinamarjale kui Grande Vidure’ile.
Nagu Cabernet Sauvignon, on ka Carménère’i vein sügavpunane ning rikkaliku vürtside ja puuviljade aroomiga. Erinevalt Cabernet Sauvignonist kipuvad Carménère’i veini tanniinid olema palju pehmemad ja see on joodav suhteliselt noorelt. Ajalooliselt oli tõelise Carménère’i veini leidmine üsna keeruline, kuna viinamarja kasutati üldiselt segamisviinamarjadena. Viimastel aastatel on aga üha enam veinitootjaid hakanud tootma puhast Carménère’i veini, mis on täis kirssi, mulda ja mõnel juhul ka tumedat mõrkjat.
Carménère’i veini ajalugu on varjatud aja jooksul, mõned peavad seda üheks vanimaks Euroopa sordiks ja mõned arvavad, et see oli algne kloon, millest kasvasid välja kõik suurepärased Bordeaux’ sordid. Võimalik, et Carménère oli ajalooliselt Biturica nime all tuntud viinamari, mis oli kunagi Rooma impeeriumi ajal ka linna nimi, mis on praegu Bordeaux linn. Prantsusmaal Médoci piirkonnas toodeti kunagi laialdaselt Carménère’i veini, kuid pärast kohutavat filoksera katku, mis 19. sajandi keskel üle Bordeaux’ levis, kadus viinamarja Prantsusmaalt ja aastaid peeti seda täiesti väljasurnuks.
Õnneks jätkati Carménère’i veini tootmist mujal, eelkõige Tšiilis, kus paljude aastate jooksul eeldati, et see on Merlot. Ka Itaalias jätkati Carménère’i veini tootmist, kuigi seal arvati, et see on Cabernet Franc. Mõlemal juhul oli varasem küpsemisaeg üks peamisi kingitusi, mis lõpuks viis Carménère’i elu ja tervise avastamiseni. Ka Carménère’i veini maitseprofiil erineb märgatavalt nii Merlot’st kui ka Cabernet Francist, milles on palju kirssi ja õrnaid tanniine.
Maailma parim Carménère’i vein pärineb Tšiilist ja riik on õigustatult uhke selle üle, et tal on lõpuks viinamarja, mida saab tõeliselt enda omaks nimetada. Nagu Uus-Meremaa ja Sauvignon Blanc, Saksamaa ja Riesling või Austraalia ja Shiraz, on Tšiilist saanud peaaegu Carménère’i veini sünonüümid. Sobib eriti hästi liha, eriti lahjade ja haruldaste praadide, lihakastmega pastade, magusa pardirinna ja lambalihaga. Viimastel aastatel on osa USA-st ja Kanadast hakanud tootma ka Carménère’i veini väikestes kogustes, eriti Kanadas Ontario piirkonnas.
Nagu võib järeldada nii Tšiilis kui ka Itaalias petnud eksliku identiteedi juhtudest, on Carménère’i veinil mõlema sordiga sarnasusi. Carménère’i veini kirjeldamine kusagil nende kahe klassikalise veini vahel on paljuski hea algus. Suus pehme ja õrn, rohkete puuviljade ja vürtsidega on see imeline lauavein, mille tõeliselt suurepärane pakkumine suudab konkureerida maailma parimate veinidega.