Bushmeat viitab metsloomade lihale, keda tapetakse ja tarbitakse või müüakse põlisrahvaste poolt, enamasti Aafrikas ja Kagu-Aasias. Jahtimise ja nende liha müügi tõttu ohustatud liikide hulka kuuluvad primaadid, nagu gorillad, šimpansid ja mitut tüüpi ahvid. Loodusliku lihaga kauplemine on jätkusuutmatu ja seda on süüdistatud haiguste, sealhulgas viiruse, mis arvatakse olevat pärit inimese immuunpuudulikkuse viirusest (HIV), levimises loomadelt inimestele. Ebaseadusliku praktika peatamiseks on välja pakutud majandusreforme, sealhulgas protokolle, mille eesmärk on vähendada või kaotada musta turgu.
Aafrikas saadeti suur hulk põgenikke Rwandast ja teistest kriisis olevatest riikidest rahvusparkide ja mängualade äärealadel asuvatesse laagritesse. Nad küttisid põõsasliha, et täiendada laagrites antud teraviljapõhist ratsiooni, nii traditsioonist kui ka vajadusest valgu järele, mis on nende toitumise lahutamatu osa. Teised hõimud on leidnud oma saagi müümiseks majandusliku niši. Raiefirmad on rajanud teed ja infrastruktuurid varem rikkumata metsadesse, muutes kaubandusliku võsaliha huviliste jaoks kauplemise lihtsamaks.
Aasia meditsiinil ja religioossetel tavadel on loomsete saaduste kasutamisel pikk ajalugu. Tiigrid, merikilpkonnad ja Tiibeti antiloobid ehk chiru on korjatud rahvapäraste abinõude, maagiliste rakenduste ja moe jaoks. Lisaks on toimunud edukas eksootiline turg, mis viib elusloomi loomaaedadesse, tsirkustesse ja lemmikloomakaubandusse. Nõudlus võib olla nii suur, et metsikud populatsioonid ei suuda seda ülal pidada ning selliseid loomi nagu tiigrid ja karud on kasvatatud ärilistel eesmärkidel. Eksootiliste lindude korjamine mitte ainult ei hävita liike, vaid levitab rasket ägedat respiratoorset sündroomi (SARS) ja Aasia linnugrippi.
Kõige hullemini kannatavad põõsaslihakaubanduse all ahvid. Nad paljunevad aeglaselt ja orvuks jäänud loomad, kelle vanemad tapeti liha pärast, satuvad sageli eksootiliste lemmikloomadena mustale turule. Lisaks väljasuremisele võivad primaatide haigused nende sarnase DNA tõttu inimestele tarbimise ja käitlemise kaudu edasi kanduda. Uuringud on leidnud, et inimese immuunpuudulikkuse viirus pärines ahvi immuunpuudulikkuse viirusest (SIV), mis arvatakse olevat muteerunud ja nakatunud põõsalihaga kokkupuutel inimestele edasi antud. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on hinnanud, et peaaegu pooltel kõikidest primaatide liikidest on tõsine väljasuremisoht.
Sellised organisatsioonid nagu Ape Alliance, Bushmeat Crisis Task Force ja World Wildlife Foundation (WWF) on teinud koostööd teadlaste ja seadusandjatega, et tõsta teadlikkust bushmeat-kaubandusest ja selle mõjudest. Vastutustundliku puidumajanduse julgustamine ja raieettevõtete tegevusjuhend on leidnud vähe vastukaja. Valitsuse määrused loomade kaitseks ning karmid karistused salaküttide ja musta turundajate vastu võivad mõõna peatada. Põõsaliha nõudluse vähendamine jätkusuutlike majandusstrateegiate ja ekspordivastaste sanktsioonide abil aitab teha lõpu ebaseaduslikule jahipidamisele.