Brahhiotsefaalne arter on mediastiinumi lühike arter, mis kannab parema käe, pea ja kaela verevarustust. Aordikaarest hargnedes jaguneb brahhiotsefaalarter kaela alaosas parempoolseks ühiseks unearteriks ja parempoolseks subklaviaarteriks. Seda nimetatakse ka brachiocephalic pagasiruumi või innominate arteri. Mõiste brachiocephalic pärineb ladina sõnadest brachium, mis tähendab käsivarrega seotud ja cephalicus, mis tähendab peaga seotud.
Seevastu keha vasakpoolsel küljel brahhiotsefaalarterit ei ole – vasakpoolne ühine unearter ja vasakpoolne subklaviaarter hargnevad otse aordikaare küljest, kuid seal on kaks brachiocephalic veeni. Brahhiotsefaalarter kulgeb aordikaarest peani. See hargneb parempoolseks ühiseks unearteriks, mis annab verd pea ja kaela, ja parempoolseks subklaviaarteriks, mis kannab verd pähe ja paremasse kätte.
Arter on veresoon, mis kannab hapnikurikka verd südamest eemale, välja arvatud kopsuarter, mis kannab hapnikuvaba verd südamest kopsudesse. Arterid taluvad tavaliselt suurt survet. Arterite paksud seinad sisaldavad lihas- ja elastseid kiude, nii et need laienevad, et võimaldada rõhu suurenemist, et aidata verel ühtlaselt voolata.
Üldiselt koosneb brachiocephalic arter neljast kihist. Arteri sisemist vooderdust nimetatakse endoteeliks. Endoteeli ümber on elastne membraan, mis võimaldab arteril laieneda ja kokku tõmbuda. Järgmiseks on silelihaste kiht ja seejärel sidekoe kiht. Arteri struktuur on paindlik, tagades samas ka selle tugevuse.
Artereid võivad mõjutada mitmed patoloogilised seisundid. Arterioskleroos on arteri sisemise ja keskmise kihi kõvenemine. Selle põhjuseks võib olla kõrge vererõhk, diabeet või normaalne vananemine. Ateroskleroos on üks arterioskleroosi tüüp, mis mõjutab ainult arteri sisemist vooderdust. Naast koguneb, kõveneb arterite seintel ja blokeerib verevoolu, mis võib põhjustada südameataki või insuldi, kui kogunemine on piisavalt tugev.
Ateroskleroosi kõige sagedamini soovitatud ravimeetodid keskenduvad elustiili muutustele, nagu treening, kaalulangus ja toitumise muutused. Küllastunud rasvade, kolesterooli ja loomsete valkude sisaldusega toitude piiramine ning kiudainerikaste toitude (nt puuviljad, köögiviljad ja täisteratooted) suurendamine võib olla oluline ennetamise ja ravi seisukohalt. Raskema ateroskleroosi korral võib osutuda vajalikuks operatsioon, näiteks balloonangioplastika või pärgarteri šunteerimise operatsioon.