Kui blister ei ole verevill, mis on täidetud verega, on mullide vedelik läbipaistev vedelik, mis imbub keha kudedest, et täita villi tekkimisel nahamull. Seda nimetatakse seerumiks ja see kaitseb mulli all olevat nahka. Nii villid moodustav nahk kui ka villides olev vedelik töötavad koos, et kaitsta vigastust ja võimaldada sellel paraneda. Tavaliselt imbub vedelik pärast vigastuse paranemist kehasse tagasi, kuid mõnikord on vaja mull välja tõmmata ja vedelik välja lasta. Inimesed, kellel on teatud haigusi, näiteks diabeetikud, peaksid pöörduma arsti poole, kui nende jalgadele tekivad villid või muud vigastused.
Lihtsamalt öeldes koosnevad villid kahest osast. Need osad on mullide vedelik, mis hoiab vigastatud naha puhtana ja kaitseb seda nakatumise eest, ning nahk, mis moodustab mulli ja hoiab vedelikku paigal. Vaatamata sellistele kaitsevahenditele võivad villid ja nende all olev vigastatud nahk mõnikord nakatuda. Kui blister nakatub, muutub selle ümber olev nahk soojaks või valulikuks ning inimene võib näha, kuidas nahk muutub punaseks või mulli ümber tekib mäda või imb välja. Sel hetkel on kõige parem pöörduda arsti poole.
Tavaliselt seisneb mullravi selles, et mull hoitakse puhtana ja sidemega ning jäetakse üksi, et see saaks tervendada selle all olevat vigastatud nahka. Inimesed saavad väikeste villide, mida nimetatakse vesiikuliteks, katmiseks kasutada tavalisi kleepuvaid sidemeid. Suuremate villide puhul, mida nimetatakse bullaeks, võib vaja minna suuremaid marlitükke või mõnda muud kerget meditsiinilist mähist. Kui vigastatud nahk mulli all paraneb, imab nahk mullivedelikku. Enamasti libiseb villi välisosa moodustav tühi surnud nahamull ise minema, kuid muul ajal peab inimene selle eemaldamiseks kasutama steriliseeritud lõikelõikureid ja/või pintsette.
Arstid soovitavad tavaliselt villide avamist ja mullide vedeliku eemaldamist ainult siis, kui need on muutunud valulikuks või takistavad inimesel käte kasutamist või kõndimist. Blisteri esilekutsumiseks peab inimene esmalt pesema käed, mulli ja mulli ümbritseva ala. Seejärel peab ta steriliseerima nõela alkoholiga ja sisestama nõela õrnalt mulli. Kui blistervedelik on ära voolanud, saab ta ülejäänud surnud naha eemaldamiseks kasutada steriliseeritud lõikelõikureid ja pintsette. Lõpuks peaks ta määrima vigastusele antibiootikumi salviga ja katma selle sobiva suurusega sidemega.
Diabeedi ja teatud muude haigustega inimestel on kalduvus jalgadega seotud probleemidele. Need inimesed peaksid konsulteerima oma arstiga alati, kui nende jalgadele ilmub vill või mõni muu nahaprobleem. Villid võivad viidata või olla tõsisemad probleemid ning villide ilmnemine või nende eest ebaõige hooldamine võivad põhjustada infektsioone.