Närv on kiudude kogum, mis on struktuurilt sarnane kaabliga, mis vastutab elektrokeemiliste impulsside liikumise eest kogu kehas. Aksonotmesis on termin, mida kasutatakse perifeersete närvide raske närvikahjustuse kirjeldamiseks, mis põhjustab närvi aksoni ja müeliini ümbrise katkemist, kuid jätab rakkude tugistruktuurid puutumata. Perifeerne närvisüsteem ehk PNS on abinärvid, mis ei hõlma aju ega seljaaju. Närvi akson on õhukesed väljaulatuvad osad, mis tulenevad närviraku kehast, mis transpordib signaale närvist eemale. Müeliini ümbris on aksoni elektriliselt laetud kate.
Aksonotmesis ei mõjuta tavaliselt närvi sidekoe raamistikku, sealhulgas epineuriumit ja perineuriumit. Epineurium on närvi tugevaim välimine kaitsekiht, mis sisaldab veresooni. Perineurium on sidekoe keskmine kiht.
Axonotmesis närvikahjustus tekib tavaliselt raske muljumise, tuntud ka kui verevalumi või muljumisvigastuse tõttu. Kuid see võib ilmneda ka venitusvigastuse korral. Sümptomid võivad ulatuda valust düsfunktsioonini, sealhulgas halvatuseni. Halvatus võib tekkida motoorses, sensoorses või autonoomses süsteemis. Motoorne halvatus väljendub võimetusena liigutada lihaseid või lihasrühmi. Sensoorse süsteemi halvatus häirib närvide elektrokeemiliste signaalide transporti. Autonoomse süsteemi halvatus takistab närvide regulatoorseid funktsioone, mis aitab kaasa organismi kohanemisele keskkonnamuutustega.
Närvid on võimelised taastuma või paranema seni, kuni kahjustus ei ole ülemäärane ja närvi põhiosa jääb puutumata. Sõltuvalt aksonotmeesina tuntud närvikahjustuse raskusastmest võib närvide regenereerimine toimuda või mitte. Närvide paranemine võib kesta mitu kuud, kuna regenereerimine on aeglane protsess. Mõnel juhul võib elektriline stimulatsioon regenereerimisprotsessi kiirendada.
Algselt sisaldab aksonotmeesi raviprotokoll konservatiivseid meetmeid, nagu valu ja põletiku leevendamine valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite abil; vigastuste juhtimine, nagu toed, tugi- või valumeetmed; ja hoolikas jälgimine, et pidevalt hinnata sümptomeid. Füüsilist teraapiat võib kasutada ka valu leevendamiseks spetsiaalsete meetodite, näiteks jää pealekandmise ja ultraheli abil. Põhjalik venitus- ja harjutusrežiim aitab piirata kaitsvaid lihasspasme ning säilitada ümbritsevate lihaste jõudu ja painduvust.