Asümmeetriline teave on majandusmudel, mis uurib, mis juhtub siis, kui tehingu üks osapool teab rohkem kui teine. Näiteks võib antiigiostja olla enne kinnisvaraoksjonile ilmumist hoolikalt uurinud haruldaste antiikesemete komplekti ja seega teada teatud kunstiteose kohta palju rohkem kui müüja. Teabe asümmeetria ostja ja müüja vahel võib põhjustada mitmesuguseid dilemmasid ja huvitavaid olukordi. Eelkõige põhjustab teabe asümmeetria kahte probleemi: ebasoodne valik ja moraalne oht.
Ebasoodsa valiku korral kasutab üks lepingupool enne tehingut isikliku kasu saamiseks asümmeetrilist teavet. Näiteks võib haige isik varjata seda teavet tulevase kindlustusandja eest, et saada madalamaid kindlustusmakseid. Samuti võib kõrge riskiga elustiiliga inimene püüda osta rohkem kindlustust, et vältida kulukaid raviarveid. Teisisõnu, ostja teab oma tervisest midagi, mida tema kindlustusandja ei tea. Ta kasutab seda asümmeetrilist teavet ebaõiglaselt enda kasuks, et saada paremat hinda. Vahepeal kannatab kindlustusandja rahaliselt.
Moraalne oht tekib siis, kui pärast seda tekib teabe asümmeetria. Näiteks kui inimesele väljastatakse kululimiidita krediitkaart ja ta kulutab rohkem kui oma maksevõimet, mille tulemuseks on maksejõuetus, peetakse seda moraalseks ohuks. Krediitkaardifirma võtab enda kanda suurema osa tarbija vastutustundetu käitumise tagajärgedest. Samuti, kui riigi valitsusel on oma pangandussektori päästepoliitika, võivad pangad olla valitsuse teadmata kalduvad andma tagatiseta või riskantseid laene; pank loodab kõrgetest intressimääradest saadavat tulu, kuid teab, et ta ei kaota liiga palju, sest valitsus katab tahtmatult kahju. Asümmeetrilisel teabel põhineva riskantse käitumise suurenenud tõenäosus on moraalse ohu aluseks.
Info asümmeetria kontseptsioonide pioneerid George Akerlof, Joseph Stiglitz ja Michael Spence hakkasid nendest teooriatest kirjutama juba 1960. aastatel. Eelkõige näitas Akerlofi raamat The Market for Lemons, et informatsiooniline asümmeetria võib viia ja viib ebamoraalsete majandusotsusteni. Raskes olukorras võivad need kaasa tuua isegi tervete turgude languse ja hajumise.
Tänu veebiressursside (nt avalike teadetetahvlite) tulekule saavad tänapäeva tarbijad asümmeetrilist teavet enda huvides ära kasutada. Näiteks saavad ostjad veebis uurida kindlustusmäärasid, autode hindu ning restorane ja hotelle ning palju teada saada, mida kaastarbijad ettevõtete kohta on öelnud. Varem oli neil ostjatel teenuste või ettevõtete kohta hinnangute andmisel palju vähem teavet. Sellest hoolimata on see eelis kahe teraga mõõk. Kuigi Internet pakub tarbijatele mõjuvõimu, saavad ettevõtted kasutada ka veebiressursse, et arendada või isegi laiendada oma teabeeeliseid tarbijate ees. Näiteks saavad ettevõtted nüüd kasutada veebipõhiseid turu-uuringute tööriistu, et määrata kindlaks tarbijate vaatamis- ja klõpsamisharjumused ning seeläbi arendada turunduskampaaniaid, et kasutada ära hoolikalt hangitud tarbijaharjumusi.