Mis on amülaasi mõju seedimisele?

Amülaasi põhimõju seedimisele seisneb tärklises olevate sidemete lagunemises väiksemaks disahhariidiks, maltoosiks, mis lagundatakse peensooles edasi glükoosiks, mida organism suudab omastada. Ilma amülaasita ei töödeldaks suurt osa inimeste tarbitavatest süsivesikutest ja energiakogus, mida inimesed saaksid, oleks dramaatiliselt piiratud. See muudab amülaasi üheks kõige olulisemaks seedeensüümiks.

Amülaasi rolli mõistmiseks seedimisel on kõigepealt vaja mõista, et tärklised on glükoosi polümeerid, mis on liiga suured, et organismis kergesti imenduda. Kasutamiseks tuleb tärklis, mis on süsivesik, tükeldada väiksemateks osadeks – see tähendab lihtsamaks suhkruks. Amülaas teeb seda kahes kehapiirkonnas.

Amülaasi mõju seedimisele algab kohe suus. Kui inimene närib toitu, vabastavad tema süljenäärmed amülaasi. Hammaste ja keelega kogu toidus piisavalt segatuna hakkab amülaas tärklist lagundama disahhariidiks, maltoosiks, mis on kaks omavahel seotud glükoosi molekuli. Kõik näritud toidus sisalduv, sealhulgas maltoos ja amülaas, liigub mööda söögitoru makku.

Vesiniku (pH) tase maos on liiga happeline, et võimaldada amülaasil jätkata tärklise sidemete lõhkumist, mis vajab veel lagundamist. Sel hetkel peatub amülaasi roll seedimisel. Maohape toimib koos ensüümidega, nagu amülaas, et jätkata seedimisprotsessi, muutes toidud vedelikuks, mis võib kergesti peensoolde tungida.

Suur osa inimeste söödavast tärklisest ei lagune sülje amülaasi või maohappe toimel täielikult – toit ei püsi suus piisavalt kaua, et kõik sidemed katkeksid, ja maohape on süsivesikute asemel valkude sihtmärgiks parem. Seejärel eritab pankreas ka amülaasi, mis liigub peensoolde. Seal suunab pankrease amülaas kõik allesjäänud tärklised, moodustades rohkem maltoosi.

Kui pankrease amülaas lagundab võimalikult palju tärklist maltoosiks, on amülaasi toime seedimisele täielik. Maltoos ei imendu siiski kergesti, seetõttu lõpetab disahhariidide sidemete lagunemise teine ​​peensooles toodetud ensüüm maltaas. Tulemuseks on glükoos, mida peensoole villid suudavad omastada. Keha kasutab glükoosi peamise energiaallikana.