Mõiste alkoholisõeluuring viitab tavaliselt kirjalikule testile, mille tehakse, et teha kindlaks, kas tal on alkoholismiprobleeme või mitte. Alkoholikontroll võib viidata ka füsioloogilisele testile, mis tehakse inimesele, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus joobes. Alkoholism on paljudes riikides suur probleem; selle tuvastamiseks kasutatavad tööriistad aitavad paljudel inimestel mõista, et neil on probleem ja nad vajavad abi. Alkoholi sõeluuringuid korraldavad sageli nõustajad, et teha kindlaks, kas patsiendid vajavad abi alkoholisõltuvuse probleemide korral. Mõnikord läbivad isikud, kes kahtlustavad, et neil on alkoholiprobleeme, läbivaatuse ilma, et nad küsiksid oma kahtlusi kinnitama või ümber lükkama.
Alkoholikontroll on tavaliselt suhteliselt lühike ja lihtne küsimustik, mis koosneb peamiselt üksikisiku alkoholitarbimise kohta käivatest küsimustest. Küsimuste eripära on erinev, kuid tavaliselt on need seotud joomisest põhjustatud sotsiaalsete, juriidiliste ja isiklike probleemidega. Kui inimene on näiteks alkoholi tarvitamise tõttu kaotanud töö, sattunud vangi või oma suhteid kallimaga pingestanud, võib alkoholisõeluuring viidata probleemi olemasolule. See kehtib eriti siis, kui sõeluuringu käigus ilmneb mitu erinevat probleemi. Sel juhul on üldiselt soovitatav oma alkoholiprobleemide lahendamiseks otsida professionaalset abi.
Üks levinud ja lühike alkoholisõeluuringud on nelja küsimusega test, mida nimetatakse CAGE testiks. See küsib, kas keegi usub, et ta peaks joomist vähendama, kas inimesed on joomise pärast nördinud, kas ta on kunagi tundnud oma joomise pärast süüdi ja kas tal on kunagi vaja hommikuti silmade avamiseks alkoholi juua, et toime tulla pohmelliga. See test on tõhus raskete alkoholismijuhtude tuvastamisel, kuid mõnikord jääb see vähem sügavate juhtumite tuvastamiseks tähelepanuta.
Mõned alkoholisõeluuringud, eriti need, mida kasutatakse õiguskaitses, on mõeldud selleks, et tuvastada õiguslikel põhjustel alkoholi olemasolu organismis. Hingamisanalüsaatoreid kasutatakse näiteks vere alkoholisisalduse hindamiseks hingeõhus oleva alkoholikoguse põhjal. Neid kasutatakse tavaliselt selleks, et teha kindlaks, kas isik juhib autot joobes, purjuspäi avalikus kohas või joob alla seadusliku vanuse. Vere- ja uriinianalüüsid võimaldavad täpsemalt määrata vere alkoholisisaldust, võimaldades suuremat täpsust õiguskaitses. Ka alkoholiga seotud kuritegudes süüdi mõistetuid suunatakse sageli mingisugusele nõustamisele, et aidata neil alkoholisõltuvusprobleemidega toime tulla.