Alkoholimürgitus tekib siis, kui kehal on mürgine reaktsioon liigsele joomisele. Igaüks, kes joob suures koguses alkoholi või isegi väiksemas koguses alkoholi liiga kiiresti, on selle seisundi suhtes vastuvõtlik. See võib põhjustada tõsist ajukahjustust või lõppeda surmaga.
Väga purju jäämist kuni minestamiseni peetakse mõnes ühiskonnas sageli humoorikaks või seda võetakse väga kergelt. See on müüt, et kui purjus inimene minestab, siis ta “magab selle maha”. Fakt on see, et isegi kui inimene joob kuni minestamiseni, tõuseb tema vere alkoholisisaldus (BAC) endiselt. Selle põhjuseks on asjaolu, et alkohol on endiselt soolestikus ja maos ning läbib endiselt vereringet.
Oksendamist peetakse sageli liigse joomise kahjutuks tagajärjeks, kuid tegelikult võib see olla keha reaktsioon mürgisele alkoholisisaldusele. Inimestel on uimastite suhtes erinev taluvus – ja inimestel on oluline meeles pidada, et alkohol on narkootikum. Alkohol pärsib lämbumisrefleksi ja hingamisteede talitlust ning purjus inimesed on surnud enda okse lämbumise tõttu. Kõik maailma must kohv ja külm dušš ei aita alkoholi tarvitamise sümptomeid kogevat inimest “kainestada”.
Oksendamine, segasus, aeglustunud või ebaregulaarne hingamine ja krambid on alkoholimürgistuse võimalikud sümptomid. Hüpotermia ehk madal kehatemperatuur on veel üks sümptom ja nahk võib olla sinakas või kahvatu. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole!
Kui alkoholimürgistuse sümptomitega inimene tuuakse kiirabisse, võetakse veri, et selgitada välja, kui palju alkoholi tema organismis on. Võib-olla peab ta tarbima söel põhinevat vedelikku, kuna süsi imab alkoholi endasse, nii et loodetavasti väheneb osa selle mõjust kehale. Kuna liigne alkohol võib organismi tõsiselt dehüdreerida, eriti oksendamise korral, võib patsiendile manustada veenisiseselt vedelikku. Kõige raskematel juhtudel pumbatakse tavaliselt magu ja võidakse anda ravimeid. Mõned patsiendid peavad jääma jälgimiseks haiglasse.