Aldosteroon on mineralokortikoidhormoon, mis on eluks hädavajalik, kuna reguleerib elektrolüütide kogust kehas. Seda sekreteerib neerupealise koor, mis on osa neerupealisest, ja vastutab naatriumi tagasiimendumise eest vereringesse. See hormoon stimuleerib ka kaaliumi eritumist.
Naatriumi ja kaaliumi taset reguleerib samaaegselt aldosteroon, aidates säilitada nii vererõhku kui ka kehavedelikke. Kui selle hormooni tase langeb sünkroonist välja, võib see põhjustada kehas probleeme. Kõrge tase võib põhjustada kõrget vererõhku, lihaskrampe ja nõrkust, samas kui madal tase võib viidata haigusele, näiteks diabeedile. Sageli on aldosterooni tase sooti erinev ja seda võib mõjutada naatriumi kogus inimese toidus. Naistel on raseduse ajal sageli oluliselt kõrgem tase.
Neerude poolt toodetav hormoon reniin aitab reguleerida aldosterooni vabanemist ning mõlema hormooni taset võrreldakse sageli diagnostilistel eesmärkidel. Vere kõrge või madala kaaliumisisalduse või teatud seisundite (nt südamepuudulikkuse või neeruhaiguse) põhjuste väljaselgitamiseks võib teha aldosteroonitesti.
Kõige sagedamini määratakse aldosterooni tase vereanalüüsi abil. Alternatiivina võib tellida uriinianalüüsi, kuigi see on aeg-ajalt. Inimestel, kelle hormoonide taset testitakse, võidakse paluda lõpetada teatud ravimite võtmine, mis võivad tulemusi mõjutada, sealhulgas teatud hormoonlisandid ja mõned ravimid, mis kontrollivad kõrget vererõhku. Patsiendilt võidakse nõuda ka kindlat dieeti kahe nädala jooksul enne analüüsi.
Tavalised laboratoorsed väärtused võivad veidi erineda ja testitulemuste täpsus võib sõltuda õigest ettevalmistusest, nagu on nõustanud meditsiinitöötaja. Ta arutab patsiendiga testi tulemusi ja selgitab, mida need väärtused tähendavad järelkontrolli käigus.