Agitprop on kombinatsioon sõnadest agitatsioon ja propaganda ning see tuli kasutusele Nõukogude Venemaal, kus agitatsiooni ja propaganda osakond oli valitsuse oluline tiib. Seda terminit kasutatakse sageli teatri, kirjanduse ja muusika kirjeldamiseks, mille eesmärk on julgustada inimesi olema aktiivsemad ja paremini mõistma kommunistlikke tõekspidamisi. Uuemal ajal võib sõna “agitprop” kasutada mis tahes massimeedia vormide kirjeldamiseks, mis üritavad – sageli emotsionaalselt koormatud keelekasutamise kaudu – avalikku arvamust mõjutada.
Sõna “agitprop” ei olnud algselt mõeldud negatiivse terminina, kuigi see on omandanud selle tähenduse. Sõna agitatsiya või “agitatsioon” võib tõlkida kui kellegi tegevusele õhutamist, mida võiks nimetada ka aktivismiks. Propaganda eesmärk oli ka teabe levitamine ja seda ei seostata tänapäeval antud negatiivsemate definitsioonidega.
Enne sõna leiutamist oli agitprop juba tavaline asi. Näiteks ameeriklaste I maailmasõjas osalemise tõukejõud taandus tõepoolest Lusitania – luksuslaeva – uppumisele, mille Saksa allveelaev torpedeeris. Enne seda oli president Woodrow Wilson kulutanud palju aega, püüdes leida rahumeelset lahendust sõjale Euroopas ja takistada Ameerika sekkumist. Avalik suhtumine muutus ja inimesi ajendas tegutsema sakslaste ükskõiksus.
Lusitania hävitamise lugusid kajastati peaaegu kõigis USA ajalehtedes, tekitades agitatsiooni ning teavet uppumise, propagandaosa kohta, polnud raske leida. Eelkõige rõhutati naiste ja laste surma, mis tekitas saksa rahva suuremat demoniseerimist. Asi pole selles, et see poleks olnud ära teenitud, ja Saksamaa poolt rünnatud Euroopa riikide puhul ei sea see isegi kahtluse alla.
Samamoodi oli teave, mida levitati vahetult pärast 9. septembri rünnakut New Yorgis, sisuliselt agitprop. Kindlasti oli vaja rünnakust teada anda, olukorda selgitada ja kurvastada paljude inimohvrite üle. Mõnda uudistejaama kritiseeriti aga agitpropi tootmise pärast, kuna nad esitasid rünnakust korduvalt kaadreid ja lisasid kommentaare. See segas ameeriklasi tugevalt ja ilma rünnaku laastavaid tagajärgi minimeerimata võib öelda, et rünnak muutis riigil peaaegu kohe Afganistani sõja sanktsioneerimise. Järgnenud agitprop ei keskendunud mitte ainult 11. septembrile, vaid ka Talibani kurjusele, naiste rõhumisele ja terroristide varjamisele.
Valitsused võivad rahva mõjutamiseks kasutada agitpropi kas hea või halva kavatsusega. Näiteks on 2000. aastatel mure Ameerika tervisekulude pärast toonud kaasa arvukalt avalikke aruandeid rasvumise tagajärgede kohta, kuna rasvunud inimestel võivad olla suuremad terviseprobleemid. Mõned neist aruannetest on täiesti altruistlikud, mille eesmärk on aidata ameeriklastel teha paremaid toitumisvalikuid. Spetsiaalselt valitsuse või meedia levitatud sünge teave on mõeldud inimeste tegutsemiseks ja nende harimiseks, lootuses, et inimesed kaotavad kaalu. Mõned seavad aga motiivid kahtluse alla ja osutavad seda tüüpi agitpropi osana ülekaaluliste inimeste suuremale diskrimineerimisele.