Tsütokiinid on valgete vereliblede poolt toodetud valgud. Nad toimivad sõnumitoojatena rakkude ja aju vahel, et hoiatada keha teatud häirete eest, mis võivad nõuda immuunvastust. Tsütokiinide tootmist esile kutsuda võivad tegurid on haigused ja seisundid, mille vastu immuunsüsteem peab võitlema. Tsütokiinide tootmist võivad potentsiaalselt mõjutada paljud tegurid.
Infektsioonid, nii bakteriaalsed kui ka viiruslikud, võivad mõlemad tsütokiinide tootmist dramaatiliselt suurendada. Valged verelibled vabastavad vereringesse tsütokiine, et hoiatada keha, et saaks toota ja vabastada rohkem T-rakke, et võidelda infektsiooni vastu. Täiendavad valgud veres põhjustavad infektsiooniga seotud temperatuuri tõusu.
Muud tüüpi infektsioonid, näiteks Candida pärmseente põhjustatud infektsioonid, võivad samuti põhjustada suurenenud tsütokiinide tootmist. Samal viisil võivad teatud vähivormid ja muud seisundid põhjustada ka immuunvastuse tõusu organismis. See on üks põhjus, miks lahendamata seisund võib põhjustada murettekitavaid sümptomeid, nagu põletik, väsimus ja palavik.
Inimestel, kellel on artriit ja muud autoimmuunhaigused, on tsütokiinide tootmise tase tavalisest kõrgem, kuna nende immuunsüsteem hakkab reageerima ja ründab keha ennast. Selle asemel, et aidata kehal haigustega võidelda, kipub see reaktsioon põhjustama kroonilist valu ja turset liigestes, kus põletik kinnitub. Sellele seisundile ei ole teadaolevat ravi, kuid valu saab juhtida teatud ravimitega.
Teadlased otsivad võimalusi tsütokiinide tootmise kontrollimiseks laboris. Nad loodavad, et keegi suudab luua tsütokiine, mis käivitavad immuunvastuse, mis on suunatud konkreetselt teatud nakkushaigustele; peamiselt inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Seda tehes suudaksid nad haigusseisundi raviks välja töötada tõhusamaid ravimeid ja võib-olla ka ravi.
Tsütokiinid aitavad reguleerida ka teatud hormoone organismis, eriti kasvuhormoone endokriinsüsteemis. Need aitavad ajuga suhelda, et tagada õige kasv ja areng. Liiga palju või liiga vähe kasvu võib põhjustada tõsiseid tervisega seotud kõrvaltoimeid.
Valgevereliblede puudumine võib tsütokiinide tootmist oluliselt mõjutada. Kuna rakud toodavad seda ülitähtsat valku, võivad valgete vereliblede kasvu või arengut tapavad või pärssivad seisundid alandada tsütokiinide taset. Selle tulemusena väheneks oluliselt immuunfunktsioon, jättes inimese haiguste või infektsioonide vastu peaaegu kaitsetuks. Teatud haigused võivad põhjustada valgete vereliblede arvu vähenemist, samuti teatud haiguse ravimeetodid. Üks näide on keemiaravi, mis tapab nii vähi- kui ka terveid rakke.