Parkinsoni tõbi on elukestev ravimatu neuroloogiline haigus, mis aja jooksul süveneb. Prognoos võib tunduda sünge, kuid diagnostikavahendite, ravimite ja kirurgiliste tehnikate kaasaegsed edusammud aitavad paljudel patsientidel oma seisundist hoolimata nautida aktiivset ja pikka eluiga. Parkinsoni tõve prognoosi võivad mõjutada paljud erinevad tegurid, kuid kõige olulisemad on sümptomite raskusaste diagnoosimise ajal, patsiendi vanus ja kvaliteetse arstiabi kättesaadavus. Tõsise psühholoogilise ja emotsionaalse toe saamine haiguse progresseerumisel võib samuti parandada Parkinsoni tõve prognoosi.
Enamik inimesi, kellel on diagnoositud Parkinsoni tõbi, on üle 40-aastased. Nende arstid võivad rutiinsete kontrollide käigus või pärast seda, kui patsiendid on teatanud haiguse varajastest tunnustest, nagu näiteks käte värinad või kõndimis- ja kõneraskused, avastada lihaste liikumise kõrvalekaldeid. Üldiselt, mida varem probleemid avastatakse, seda parem on Parkinsoni tõve prognoos. Inimesed, kelle perekonnas on haigus esinenud, peaksid olema eriti kursis varajaste hoiatusmärkidega ja planeerima regulaarseid läbivaatusi oma arstiga, lootes leida väiksemaid probleeme enne, kui need põhjustavad suuri neuroloogilisi häireid.
Aastakümneid kestnud teadusuuringud ja kaasaegse meditsiini edusammud on Parkinsoni tõve prognoosi oluliselt parandanud. Nüüdseks on teada, et paljud haigusseisundiga seotud probleemid tulenevad madalast dopamiini tasemest ajus. See asjaolu on võimaldanud farmaatsiaekspertidel välja töötada ravimeid, mis täiendavad looduslikku dopamiini tootmist ja aitavad hoida kemikaali ajus kauem voolamas.
Levodopa on igapäevane suukaudne ravim, mis ajju jõudes muundub dopamiiniks. Paljudele patsientidele antakse ka monoamiini oksüdaasi (MAO) B inhibiitoreid, mis blokeerivad looduslikult esinevate ensüümide toimet. MAO ensüümid lagundavad tavaliselt dopamiini ja nende toimet Parkinsoni tõvega patsientidel saab dopamiini kadumise vältimiseks inhibiitorravimitega oluliselt aeglustada või peatada. Teised ravimid, mis võitlevad spetsiifiliste sümptomitega, nagu käte värinad, võivad ravi ajal parandada ka inimese elukvaliteeti.
Pühendatud füsioteraapia, positiivne suhtumine ning pere- ja professionaalsete terapeutide toetus võivad Parkinsoni tõve prognoosi oluliselt mõjutada. Individuaalsed füsioteraapiaprogrammid aitavad patsientidel suurendada jõudu, parandada nende kõndimis- ja kõneoskusi ning ehk kõige tähtsam – saada enesekindlust. Emotsionaalne toetus sõpradelt, perekonnalt, psühholoogidelt ja kogukonna tugirühmadelt aitab inimestel jääda oma eesmärkidele keskendunud ja jääda optimistlikuks. Parkinsoni tõve prognoos ei tähenda õnne ja aktiivsuse lõppu seni, kuni inimene on valmis võitlema.