Põhimõtteliselt on kolm erinevat rihmaratta joondamise meetodit. Need on palja silmaga, sirge servaga või laseriga. Üldiselt on nende meetodite lihtsus ja täpsus erinev.
Rihmarattaid kasutatakse paljudes erinevat tüüpi mehhanismides. Nende toimimisviis on sisuliselt üsna lihtne, kuid neist võib olla suur abi selliste ülesannete puhul, mida inimjõuga praktiliselt ei tehta. Rihmaratas koosneb trossist või rihmast, mis on tõmmatud üle ratta. Rihm on ühest otsast kinnitatud (tavaliselt) raske eseme külge ja teisest otsast masina külge, mis seda mööda ratast tõmbab.
Lihtsaim rihmaratta joondamise meetod hõlmab lihtsalt ratta ja rihma vaatamist ja nende lähendamist. Kui tundub, et rihm libiseb, tõmmatakse see ümber ratta tagasi ja joondatakse olemasolevate soontega või tõmmatakse lihtsalt piki ratta keskosa pingule. Sellel meetodil on kõige rohkem vigu ja see ei pruugi olla kõige tõhusam.
Rihmaratta joondamine sirge servaga on täpsem kui ainult palja silmaga, kuid see pole siiski nii tõhus kui laseriga joondamine. Sirge serva meetodit kasutatakse siis, kui rihmaratas ise on valesti joondatud, mitte rihm. Seda meetodit kasutav inimene hoiab sirget serva rihmaratta rataste poole ja keerab need aeglaselt ümber. Kui rihma või trossi sooned ei ühti ühelgi rattal, ühtlustab ta need, kasutades võrdluspunktiks sirge serva.
Laser on kõige tõhusam meetod rihmaratta joondamiseks. Selleks otstarbeks saab osta mitut tüüpi lasereid, millest mõned aitavad joondada sooni ja mõned rataste külgedega. Need laserid määravad rihmaratta täpse vale asetuse. Nende mõõtmiste abil saab rihmaratta õigeks joondamiseks kasutada külgmisi ja aksiaalseid tungrauakruvisid. Ohutuse ja tõhususe seisukohalt on see parim meetod.
Kui rihmaratta joondamine pole õige, võib tekkida mitmeid probleeme. Esiteks võib rihma ebaõige asetus põhjustada selle väga kiiret õhukeseks kulumist, mis tähendab suuremaid kulutusi inimesele, kes peab uusi vöösid paigaldama. Samuti on oht, et rihm libiseb rattalt maha ja mõni raske ese pooleldi õhus kukub alla. Lõppkokkuvõttes võib rihmaratta vale joondamine olla mitte ainult kulukas, vaid ka ohtlik.