Inimese keha paljude süsteemide hindamiseks saab kasutada erinevat tüüpi positronemissioontomograafia või PET-skaneeringuid. Kuigi kõigi PET-kujutiste loomise mehhanism on olenemata testist ühesugune, võib radioaktiivsete materjalide viimine erinevatesse kehaosadesse aidata arstidel uurida konkreetse organi, sealhulgas või süsteemi toimimist. Neid skaneeringuid kasutatakse sageli vähkkasvajate tuvastamiseks ja patsiendi vähiravi tõhususe hindamiseks. Neid saab kasutada ka südame- ja vereringesüsteemi, hingamissüsteemi, aju ja keha funktsioonide (nt glükoosi metabolismi) jälgimiseks.
Kõik PET-skaneeringud algavad radioaktiivsete materjalide manustamisega. Neid materjale manustatakse tavaliselt intravenoosselt, kuigi neid võib ka alla neelata või sisse hingata. Kui need materjalid on jõudnud sihtorganisse või -süsteemi, saab arst neist PET-skanneriga pilte teha.
Mõned kõige levinumad PET-skaneeringud on need, mida kasutatakse onkoloogias. PET-skaneeringute abil saavad arstid määrata kasvajate täpse suuruse ja asukoha ning kui mõne nädala või kuu jooksul tehakse mitu pilti, kuidas see vähk aja jooksul muutub. Need skaneeringud võivad aidata arstidel välja selgitada, kas ravi on patsiendi jaoks kasulik. Samuti on võimalik PET-skaneeringute abil kindlaks teha, kas ühest elundist või süsteemist leitud vähkkasvaja on juba levinud teistesse kehaosadesse.
PET-uuringuid saab kasutada ka patsiendi südame ja vereringe seisundi hindamiseks. Veres sisalduvaid radioaktiivseid kemikaale saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kui hästi veri voolab ja kas patsiendile oleks kasu möödaviiguoperatsioonist. Samuti võivad need aidata arstidel määrata südame üldist tervist, näidates, kui tõhus on süda vere pumpamisel kogu kehas. Seda tüüpi skaneeringud hõlmavad tavaliselt radioaktiivse kemikaali viimist patsiendi vereringesse.
Muud tüüpi PET-skaneeringud võivad keskenduda täielikult ühele kehaosale, sageli ajule. Neid skaneeringuid saab kasutada kõrvalekallete, näiteks kasvajate või surnud rakkude piirkondade otsimiseks, mis võivad viidata varasemale insuldile. Neid saab kasutada ka selleks, et aidata arstidel kindlaks teha kesknärvisüsteemi probleemide, näiteks krambihoogude põhjuseid. Meditsiinilistes uuringutes saab terve aju kaardistamiseks kasutada teist tüüpi PET-skaneeringuid.