Hirveliha on kõige parem küpsetada kahel viisil: kiiresti või aeglaselt. Kui kõrgel kuumusel saab edukalt liha kiirröstida, siis see on ka liha vaenlane ning võib hirveliha väga kergesti kuivatada ja karastada. Aeglane röstimine on kõige parem teha siis, kui liha on kondiga ja madalamal kuumusel. Siiski on näpunäiteid, mis võivad aidata mõlema meetodi ettevalmistamisel ja õnnestumisel, mis võivad aidata peaaegu igal kokal hirveliha küpsetamise kunsti omandada. Võib-olla on parim näpunäide ulukiliha küpsetamisel mitte ajada segi ulukiliha küpsetusmeetodeid enamikul juhtudel veise- ja sealihal kasutatavate tehnikatega.
Hirveliha on väga lahja liha, mis tähendab, et selle koostises on väga vähe marmorjas rasva. Kui kokk hakkab ulukiliha aeglaselt praadima, peab ta meeles pidama, et lisab teatud tüüpi rasva lihale endale, mitte ainult pannile. Üks näpunäide on mitte ainult või või loomarasva või seapekk hõõruda liha pinnale, vaid ka päriselt liha sisse augud torkida ja augud rasvaga kokku pakkida. See võimaldab röstitud hirveliha põhjalikult küpsetada, tagades samal ajal, et liha ei kuivaks. Seda tüüpi toiduvalmistamise eeliseks on ka see, et sulatatud rasv tilgub hästi kastmele, kui liha on küpsenud.
Hirveliha kiirröstimisel tuleb jälgida, et liha üle ei küpseks. Kõrgel kuumusel küpsetamisel tuleb küpsetusaega lühendada, vastasel juhul tuleb liha ahjust sitke ja ebameeldiv süüa. Parim nipp kvaliteetse kiirröstitud hirvelihatüki saamiseks on liha enne ahju panemist pliidi peal pruunistada. Pärast pruunistamist võib lihale valada mahla, mis aitab vältida tüki kuivamist ahjus. Küpsetava hirveliha valmimise kontrollimiseks võib kasutada lihatermomeetrit, mille juhiseks on veiselihale sobivad temperatuurid.
Teine näpunäide kiirröstitud hirveliha puhul on lasta lihal enne serveerimist puhata. See võimaldab lihal oma mahla tagasi imada ja tagab enamikul juhtudel niiske lihalõike. Sama ei kehti aga aeglaselt röstiva hirveliha kohta. Aeglaselt röstitud hirveliha küpsetamisel ei vaja liha enne serveerimist puhkamist.