Veiseprae valmistamisel on oluline valida õige veiselihalõik. Veiseliha võib enne küpsetamist olla kas tavaline või maitsestatud. Ühtlase küpsetamise tagamiseks tuleks veiseliha välja jätta, kuni see on toatemperatuuril. Seejärel võib seda küpsetada kuumas ahjus, kuni lihatermomeeter näitab ohutut sisetemperatuuri. Kui lasete röstil enne nikerdamist mitu minutit seista, võib see aidata luua ka õrnemat rostliha.
Rostbiifi küpsetamise esimene samm on õige lihatüki valimine. Tavaliselt on sisefilee või ribitükkidega märgistatud jaotustükid kõige õrnema rostbiifi, kuid need lihalõigud on ka kallimad kui muud jaotustükid. Välisfilee on sageli odavamad ja neid saab samuti kasutada.
Ka rostbiifi küpsetamisel on sageli soovitav rasvakiht. See aitab lihal küpsemise ajal koorida, mille tulemuseks on niiske roog. Ka rasv võib veisepraele maitset anda.
Veiseliha ei pea tingimata enne küpsetamist maitsestama, kuid paljud eelistavad rostbiiha maitsestada. Lihale võib puistata näiteks ühe või kaks lihtsat maitseainet, näiteks soola ja pipart. Lihale võib rostbiifi küpsetamisel hõõruda ka ürdiga hõõrumist või ürdipastat.
Pärast maitseainete lisamist tuleb lihal lasta soojeneda toatemperatuurini. See aitab tagada, et kogu röst küpseb ühtlaselt. Selle saavutamiseks võib liha mõneks tunniks kaanega kaetud nõusse letile jätta. Liha võib aga rikneda, kui see liiga kauaks välja jätta, mistõttu on oluline perioodiliselt liha temperatuuri kontrollida.
Enne rostbiifi küpsetamist kõrvetavad paljud inimesed ka liha pinda. Seda tuleks teha väga kuumal pannil väikese koguse õliga. Liha õige kõrvetamine tekitab prae välisküljele kooriku ja muudab selle maitsekamaks. Vastupidiselt levinud arvamusele ei takista liha kõrbemine aga tegelikult mahla lihast välja voolamast.
Niipea, kui liha on kõrbenud, tuleb see panna kuuma ahju. Paljud kokad panevad liha röstimispannile. Kui kasutatakse seda rostbiifi küpsetamise meetodit, tuleks panni põhja asetada rest või grill. See võimaldab kuumal õhul liha ümber ringelda, mille tulemuseks on ühtlasem küpsetamine. Liha võib mahla püüdmiseks asetada ka otse ahjurestile, mille all on pann, kuid see meetod on tavaliselt segasem ja võib-olla ohtlik.
Prae sisetemperatuuri tuleks perioodiliselt kontrollida lihatermomeetriga. Haruldase rösti puhul peaks temperatuur olema 125 kraadi F (52 kraadi C) ja keskmise haruldase rösti sisetemperatuur peaks olema umbes 130–140 kraadi F (55–60 kraadi C). Keskmiste röstide sisetemperatuur peaks olema umbes 145–150 kraadi F (63–66 kraadi C), samas kui hästi küpsetatud röstide temperatuur on umbes 160 kraadi F (71 kraadi C).
Röstliha tuleks ahjust välja võtta vahetult enne, kui selle sisemus on saavutanud soovitud temperatuuri. Tavaliselt on soovitatav enne nikerdamist katta liha fooliumiga ja lasta sellel umbes 15 minutit seista. See võimaldab mahladel röstis tagasi settida, mille tulemuseks on niiske liha.