Paranoia on valdav hirmu- ja kahtlustunne, mis manipuleerib inimese mõtteid ja käitumist. Paranoia põhjused võivad olla vaimsed ja füüsilised haigused, samuti retseptiravimid ja ebaseaduslikud ravimid. Kõige levinumad ravimeetodid hõlmavad antipsühhootilisi või antidepressante ja psühhoteraapiat.
Kõige tavalisemad vaimuhaigused, mis võivad põhjustada paranoiat, on paranoiline skisofreenia, paranoiline isiksusehäire ja Alzheimeri tõbi. Paranoiline skisofreenia on vaimuhaiguse vorm, mida iseloomustab psühhoos või raskused reaalsuse tõlgendamisel. Psühhoos võib panna inimesi ümbritsevate inimeste tegevusi valesti tõlgendama, tekitades paranoilisi mõtteid ja käitumist. Paranoiline isiksusehäire on psühhiaatriline haigus, mida iseloomustab pidev kahtlus ja ärevus. Alzheimeri tõbi on progresseeruv dementsuse vorm, mis mõjutab mälu ja ratsionaalseid mõtlemisprotsesse ning mõnikord tunnevad patsiendid hooldajate ja pereliikmete suhtes tugevat kahtlust.
Muud paranoia põhjused on Parkinsoni tõbi, Huntingtoni tõbi, insult ja ajukahjustused. Parkinsoni tõbi on neuroloogiline haigus, mis põhjustab koordineerimata liikumist ja värisemist. Parkinsoni tõve raviks kasutatav ravim põhjustab mõnikord paranoilisi mõtteid või käitumist ning ravimi vahetamine või annusega manipuleerimine võib aidata seda kõrvaltoimet kontrolli all hoida. Huntingtoni tõbi on degeneratiivne neuroloogiline haigus, mis võib põhjustada paranoiat, kuna aju kaotab mõtlemisvõime. Haruldaste põhjuste hulka kuuluvad insult ja ajukahjustus, mis mõlemad võivad põhjustada kas ajutisi perioode või püsivaid paranoiaprobleeme.
Paranoiat võivad põhjustada ka mitmed retseptiravimid, nagu happe refluksravim tsimetidiin, lihaseid lõdvestav baklofeen, mõned kortikosteroidid, amfetamiinid, antidepressandid ja ravimid, mida kasutatakse inimese immuunpuudulikkuse viiruse raviks. Enamikul juhtudel, kui ilmneb paranoia, saab paranoilise kõrvaltoime kontrollimiseks muuta ravimi annust või asendada mõne muu ravimiga. Üks tuntumaid paranoia põhjuseid on ebaseaduslike uimastite 3,4 metüleendioksümetamfetamiini ehk ecstasy, marihuaana, lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), fentsüklidiini (PCP) ja amfetamiinide kasutamine. Nendest ravimitest loobumine võib samuti põhjustada raskeid paranoiaperioode.
Paranoia ravi hõlmab sageli antipsühhootiliste või antidepressantide kasutamist. Võimalusel võib vastuvõtlike patsientide puhul proovida psühhoteraapiat, kuid paranoiliste inimeste valdav hirm ja kahtlustavad mõtted võivad takistada selle teraapiavormi toimimist. Psühhoteraapia on mõnikord võimalik pärast seda, kui patsient on lühikest aega võtnud antipsühhootilisi või antidepressante. Raskematel juhtudel võib paranoiat ravida elektrikrampravi või haiglaraviga.