Näiliselt väikesed asjad, nagu stress ja väsimus, võivad mõnikord põhjustada ajutisi mäluhäireid. Mõned vaimsed häired ja ajukahjustused võivad samuti põhjustada mäluhäireid. Mäluhäireid peetakse ka vananemisprotsessi normaalseks osaks. Need võivad olla põhjustatud normaalsest vananemisprotsessist, nagu menopaus, või tõsisemast haigusest, nagu Alzheimeri tõbi.
Pingelised olukorrad põhjustavad inimese aju teatud stressihormoonide, sealhulgas kortisooli vabastamist. See hormoon koos adrenaliiniga on vajalik selleks, et inimese võitle-või-põgene reaktsioon korralikult toimiks. Kortisool võib aga põhjustada probleeme ka ajus olevate neurotransmitteritega, mida on vaja teatud infokildude meeldetuletamiseks. Pikaajalise stressi tõttu kõrge kortisooli tase võib mõnel inimesel põhjustada mäluhäireid.
Keha, sealhulgas aju, vajab korralikuks toimimiseks puhkeperioodi. Enamik inimesi saab selle puhkuse öösel magades. Kui inimene ei puhka piisavalt, ei tööta tema aju tavaliselt korralikult. Koos keskendumisvõimetusega võivad inimesel tekkida ka mäluhäired selle ajufunktsiooni kahjustuse tõttu.
Teatud vaimsed häired võivad mõnel inimesel põhjustada ka mäluhäireid. Näiteks ärevushäired võivad põhjustada pidevalt kõrget kortisooli taset, mis võib mõjutada mälu. Depressioon võib mõnel inimesel põhjustada ka keskendumis- ja mäluprobleeme.
Ajukahjustus võib põhjustada ka mäluhäireid. Mis tahes ajupiirkonna kahjustus, mis vastutab mälestuste otsimise eest, võib põhjustada teatud sündmuste või üksikasjade unustamise ning seda nimetatakse mõnikord amneesiaks. See võib juhtuda pärast peavigastust või haigust ning see võib olla ajutine või püsiv.
Näiteks insuldid põhjustavad sageli teatud tüüpi ajukahjustusi. Insult tekib siis, kui ummistunud arter või veresoon piirab verevoolu teatud ajuosadesse. Selle tulemusena surevad väikesed osad selle piirkonna ajurakkudest. Kui mälu kontrolliv ajupiirkond on kahjustatud, põhjustab see sageli mäluhäireid.
Inimestel esineb vanemaks saades tavaliselt rohkem mäluhäireid. Naistel võib selle põhjuseks olla menopaus. Menopausi ajal hakkab östrogeeni tase kehas langema. Kuna seda hormooni on vaja teatud mäluosade, eriti sõnade ja nimede meeldejätmiseks, on naisel sageli ajutised mäluhäired.
Alzheimeri tõbi esineb mõnel eakatel inimestel ja seda seostatakse tavaliselt mäluhäiretega. Selle haiguse algstaadiumis võib patsient lühikeseks ajaks unustada pisiasjad, näiteks autovõtmete asetamise koha. Haiguse edenedes hakkab ta unustama üha rohkem asju, näiteks inimeste nimesid või nägusid. Ta võib hakata rääkima samu lugusid, mõistmata, et ta rääkis neid juba hetk varem. Alzheimeri tõve viimastes staadiumides unustavad ta igapäevased hügieeniharjumused.