Isik, kes kasutab pikaajalist kortikosteroidravi või kellel on hüpofüüsi kasvaja, neerupealiste hüperplaasia või neerupealiste kasvaja, võib kannatada kõrge kortisoolisisalduse sümptomite all. Tavaliselt tõuseb kortisooli tase, kui kehale avaldab väljakutset füüsiline või psühholoogiline stress, infektsioon või mis tahes muu sündmus, mis koormab keha ressursse. Stressihormoonina tõstab kortisool veresuhkrut; pärsib immuunsüsteemi; ja soodustab süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Eeldatavalt on kõrge kortisoolitaseme sümptomid nendele tegevustele teisejärgulised või on keha liialdatud sümpaatilised reaktsioonid sellele tõusule. Selliste sümptomite hulka kuuluvad naha ja juuste muutused, halvasti kontrollitud veresuhkur, kaalutõus, suur nakkusoht, endokriinsed kõrvalekalded ning südame löögisageduse ja vererõhu tõus.
Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telg kontrollib kortisooli sekretsiooni. Kuna hüpotalamus eritab kortikotropiini vabastavat hormooni (CRH), stimuleerib CRH omakorda hüpofüüsi sekreteerima adrenokortikotroopset hormooni (ACTH). Kui ACTH vabaneb verre, viiakse see neerupealistesse, kus see stimuleerib ajukooret või välimist kihti kortisooli tootma.
Kõrge kortisooli tase on veres vahetult pärast ärkamist, valmistudes päevasteks pingeteks. Madalaim tase on öösel, paar tundi pärast magamaminekut, et soodustada lõõgastumist. Mis tahes kõrvalekalded HPA teljel, ööpäevase kortisooli vabanemise mustri kadumine või väliste kortisooliallikate (nt hüdrokortisooni) tarbimine võivad põhjustada kõrge kortisoolisisalduse ja Cushingi sündroomi sümptomeid.
Kui inimesel on pikka aega kõrgenenud kortisooli tase, ilmnevad kortisooli liigsuse sümptomid. Tavalised mittespetsiifilised sümptomid, mis on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi üleaktiveerimisest, on väsimus, nõrkus, suurenenud janu ja urineerimissagedus, ärrituvus ja depressioon. Teine levinud sümptom on suurenenud rasvade ja süsivesikute ainevahetusest tingitud kaalutõus. Kõhupiirkonnas esineb sageli suurenenud rasvaladestumist, mistõttu on inimesel kalduvus kardiovaskulaarsetele tüsistustele.
Sageli esineb ka unetus normaalse ööpäevase vabanemismustri katkemise tõttu. Lisaks võib kroonilise kõrge kortisoolitasemega inimene kannatada kõrge vererõhu ja vere glükoosisisalduse tõusu all, mis suurendab vastavalt südameinfarkti ja suhkurtõve riski. Sümpaatiline närvisüsteem on samuti krooniliselt aktiveeritud. Seetõttu võis kogeda ka väiksemat seksiisu.
Cushingi sündroom on häire, mis koosneb kõrge kortisoolisisalduse sümptomite konstellatsioonist. Cushingi sündroomi sümptomiteks on kõhupiirkonna rasvumine, ümmargune nägu või “kuunägu” ja “pühvliküür” või suurenenud rasvapadjad kuklal ja ülaseljas, hoolimata suhteliselt õhukestest kätest ja jalgadest. Nahk muutub õhukeseks ja hapraks, mis põhjustab kergeid verevalumeid ja haavade halba paranemist. Cushingi sündroomile on ainulaadsed nahailmingud, mida nimetatakse lilladeks striaks. Need on lillakaspunased või vitsad venitusarmid, mis tekivad tavaliselt kõhul, samuti rinnal, näol, kaelal ja reitel.
Cushingi sündroomiga naisel võib esineda hirsutism ehk liigne karvakasv huulte kohal ja piki keha keskjoont. Tal võib esineda ka ebaregulaarne menstruatsioon. Cushingi sündroomiga mehel võib olla vähenenud libiido või erektsioonihäired. Seetõttu on kõrge kortisoolitasemega või Cushingi sündroomiga inimestel sageli raskusi rasestumisega või nad kannatavad viljatuse all.