Millised on inimkeha erinevad näärmed?

Inimkehas on palju erinevat tüüpi näärmeid, millest igaüks on seotud erinevate funktsioonidega, nagu ainevahetus, kasv ja homöostaas. Hüpofüüs ja käbinääre on mõlemad ajus olevad näärmed, mis on seotud kasvu ja unetsüklite reguleerimisega ning homöostaasi hoidmisega kehas. Ilma hüpotalamuseta võib tulemuseks olla kontrollimatu toidutarbimine, mis muudab selle oluliseks näärmeks, mis on vajalik tervisliku kehakaalu kontrollimiseks. Neerupealised on ka inimkeha olulised näärmed, mis aitavad stressiga toime tulla ning kilpnääre on väga kasulik ainevahetuse ja ainevahetuse reguleerimiseks nii inimestel kui loomadel.

Käbinääre leidub ajus ja sellel on inimkeha tervise reguleerimiseks mitmesuguseid eesmärke. Üks inimkeha kõige sagedamini kasutatavaid näärmeid, käbinääre aitab toota serotoniini ja melatoniini, mis reguleerivad une- ja ärkvelolekutsükleid. Melatoniin võib vastutada ka seksuaalse arengu ja paljunemise eest, kusjuures melatoniini tootmine väheneb pärast puberteeti järsult. Käbinäärme metafüüsilised kirjeldused on öelnud, et sellel on psüühilised jõud ja arusaam.

Ajus asub teine ​​nääre, mida nimetatakse hüpofüüsiks, ja seda nääre seostatakse tavaliselt inimese kasvuhormooni tootmisega. See aktiveeritakse vastusena sügavale unele, intensiivsele treeningule ja isegi kaloripiirangule mõnel loomal, vabastades kehas kasvuhormooni tõusu. Kõigist inimkeha näärmetest näib hüpofüüsil olevat kõige rohkem funktsioone, peamiselt seoses homöostaasiga, näiteks vererõhu ja veresuhkru tervislikul tasemel hoidmisega. Hüpofüüs aitab ka reguleerida toiduenergia muutmist keha jaoks kasutatavaks energiaks, mis on tervislikuma kehakaalu säilitamiseks hädavajalik.

Inimestel ja mõnedel loomadel on ka hüpotalamus, hüpofüüsiga seotud nääre. See inimkeha nääre aitab reguleerida toidutarbimist, reguleerides näljasignaale ja hormoone, peamiselt greliini ja leptiini, näljatunnet soodustavaid ja näljatunnet vähendavaid hormoone. Neerupealised on teatud tüüpi endokriinsed näärmed, mis asuvad neerude ülaosas ja vastutavad peamiselt stressiga toimetulevate hormoonide (nt epinefriini ja kortisool) vallandamise eest. Kilpnääre on ka üks inimkeha väga aktiivseid näärmeid, mis aitab reguleerida ainevahetust ja valkude tootmist.