Ajukoores on kolm ühist piirkonda. Need osad on assotsiatsiooni-, motoorsed ja sensoorsed piirkonnad. Kõik need kolm valdkonda mängivad ajus teabe vastuvõtmisel, töötlemisel ja edastamisel eraldi rolli. Üldiselt vastutab ajukoor kogu meelte, liigutuste ja teadvusega seotud teabe käitlemise eest.
Ajukoort tuntakse selle hallika värvuse tõttu ka aju hallainena. See on närvikoe kiht, mis on palju neuroneid sisaldav kude, mis katab mõlemat ajupoolkera. Kokku on kuus kihti, mis moodustavad ajukoore. Iga kihi koes olevad neuronid on ühendatud teiste ajupiirkondadega.
Ajukoore assotsiatsioonipiirkonnad on ühendatud kukla-, oimu- ja parietaalsagaratega, mis asuvad ajukoore tagumises piirkonnas. See valdkond aitab kaasa inimese tajuteadlikkusele ehk sellele, kuidas tajud kogemusi mõjutavad. Abstraktne mõtlemine ning liigutuste ja tegevuste planeerimine on mõjutatud assotsiatsioonialadest. Selles valdkonnas juhitakse ka erinevaid keelevorme, nagu väljendus ja retseptsioon. Lisaks säilitab see piirkond tähelepanu, mälu ja teadvuse töötlemist liikumisega seoses.
Ajukoore motoorseid piirkondi leidub mõlemas poolkeras. Need ulatuvad ühest kõrvast üle aju ülaosa ja alla teise kõrvani. Need piirkonnad kontrollivad tahtlikke liigutusi, eriti käte peeneid liigutusi. Motoorsed piirkonnad võtavad vastu ja saadavad sisendit substantia nigrast ja basaaltuumadest.
Sensoorsed piirkonnad koguvad, töötlevad ja saadavad meeltest pärinevat informatsiooni. Primaarsed sensoorsed piirkonnad saavad teavet talamusest. Iga ajupoolkera saab sensoorset teavet keha vastaskülgedelt, mis tähendab, et parem poolkera saab signaale vasakult kehapoolelt, vasak poolkera aga signaale paremalt kehapoolelt. Puudutust, kuulmist ja nägemist käsitleb see ajukoore piirkond.
Kui ajukoore piirkondi saab üldiselt jagada eesmärgi alusel, siis tegelikult jagunevad need kolmest piirkonnast veelgi kaugemale. Paljud arstid ja teadlased on kaardistanud ajukoore ja jaganud selle paljudeks piirkondadeks. Need täpsemad valdkonnad klassifitseeritakse täiendavalt esmasteks või sekundaarseteks. Peamised alad käsitlevad lihtsamaid funktsioone, mis tegelevad otseselt sisendiga. Teisesed valdkonnad vastutavad keerukamate funktsioonide eest, nagu otsustusvõime ja loovus.