Mida tähendab “kanade loendamine enne koorumist”?

Ärge arvestage oma kanu enne, kui nad kooruvad, on vana kõnekäänd, mis tähendab üldiselt, et ärge käituge nii, nagu teil oleks midagi enne, kui teil see tegelikult on. Seda saab kasutada mis tahes paljudele asjadele viitamiseks, alates füüsilistest objektidest kuni sündmusteni, mis pole veel toimunud.
Näide võib kõige paremini illustreerida, millal seda fraasi kasutatakse. Oletame, et inimene kandideerib kõrgepalgalisele tööle ja saab teada, et ta on tööle võetud. Nad lähevad kohe välja ja ostavad uue auto, kuigi neil pole praegu kuumakseteks raha. Nad eeldavad, et oma uue palgaga saavad nad seda endale lubada. Siinkohal võib olla asjakohane neile öelda: “Ärge loendage oma kanu enne, kui nad kooruvad.” Seda seetõttu, et neil pole tegelikult raha; nad toetuvad millelegi, mis pole veel teoks saanud.

Vanasõna pärineb vanast muinasjutust, mida tavaliselt omistatakse Aisopusele. Aisop oli kreeka ori, kes kirjutas tohutu hulga muinasjutte, millest igaüks oli mõeldud ühe punkti illustreerimiseks ja mis sageli lõppes üherealise kõnekäändiga, näiteks Ära loe oma kanu enne, kui nad kooruvad. Ta elas 6. sajandil e.m.a ja talle on omistatud sadu muinasjutte, kuigi pole kindel, kui paljud neist tegelikult tema kirjutatud on.

Muinasjutt, millest moraal pärineb, on lihtne, tavaliselt vaid mõnerealine. Üldine lugu on järgmine:

Noor lüpsja kõndis külasse, ämber piima peas, et seda turul müüa. Kõndimise ajal hakkas ta mõtlema, mida ta piima müügist teenitud rahaga peale hakkaks. “Ma ostan Theoniast kanad,” mõtles ta, “ja kui nad iga päev munevad, müün need Liatesele. Selle raha eest saan osta parimaid riideid ja kui turule lähen, vaatavad poisid kõik mind heldimusega. Cassandra on armukade, aga ma ei hooli sellest ja kui ta mulle otsa vaatab, viskan ma oma pead niimoodi. Ja ta viskas oma juuksed tagasi, valades piima üle maa. Ta naasis koju ja rääkis juhtunust emale ning ema vastas: „Ah, mu laps. Ärge lugege oma kanu enne koorumist.”

Esimest korda ilmus see muinasjutt inglise keeles 16. sajandi lõpus kujul: “Minu tibud ei ole veel hatcht I nil to counted of him” ja varsti pärast seda kui midagi meie omale lähedasemat, nagu “Ma tahaksin. ärge laske tal oma kanu nii ruttu kokku lugeda, enne kui need kooruvad.”