Fraas “täring on heidetud” näitab, et otsus on tehtud või asjaolude kogum on liikuma pandud, mida ei saa enam peatada. Kui täring on visatud, ei saa üldiselt muud teha, kui lasta olukorral välja mängida. Seda fraasi võib tõlgendada sõna-sõnalt nii, et see viitab stantsi rullimisele või valamisele või vedela metalli valamisele vormi.
Idioomid on kõnekujundid, mis ei anna lihtsalt edasi nende sõnasõnalist tõlgendust. Näiteks “tappa kaks lindu ühe hoobiga” ei tähenda sõna otseses mõttes lindude kiviga tapmist, vaid kahe eesmärgi saavutamist ühe toiminguga. Idioome on erinevates kultuurides paljudes keeltes ja neid võib olla keeruline kultuuridevaheliselt tõlgendada. “Täring on heidetud” on idioom, mis väidetavalt pärineb Rooma impeeriumist.
Ajalooliselt arvatakse, et Julius Caesar lausus esimest korda fraasi “tärb on nüüd heidetud”, kuid juhtumi täpset kirjeldust on raske kindlaks teha. Lugu on selline, et umbes aastal 49 eKr kästi Julius Caesar Rooma senati nõudmisel oma armee juhtimisest loobuda ja ta sai selle käsu, kui ta oli Rubiconi jõe ääres. Caesar otsustas käsku eirata ja marssis oma armeega üle Rubiconi Itaaliasse, mis oli omaette kuritegu. Kui ta mässumeelselt armeega üle jõe marssis, nii käsku eirates kui ka seadust eirates, teatas ta, et “täis on nüüd heidetud”, teades, et miski ei saa nüüd sõda ära hoida.
Fraasi “täring on heidetud” võib sõna-sõnalt tõlkida kui “tärv on visatud ja mis iganes number tuleb, see tuleb”. Ühe täringu viskamise tulemus otsustatakse siis, kui see on rullija käest lahkunud, ja pealtvaatajad peavad ootama ja vaatama, mis juhtub. Alternatiivina võib stants valada viidata protsessile, mille käigus valatakse metalli vormi, mida tuntakse ka stantsina. See seletus tekkis tõenäoliselt hiljem, kuid sellel on sisuliselt sama tähendus: kui stants on valatud, ei saa metallilist vormi muuta.