Mida peaksin tegema pärast krambihoogu?

Krambihoogude jälgimine võib olla hirmutav, kuid õige tegutsemine võib aidata ohvri elu päästa. Nii ohvri kui ka krambihoogu tunnistajate ohutuse tagamiseks saab astuda lihtsaid samme, seega on esmaabi andmise protsessis ülioluline mõistmine, mida pärast krambihoogu teha. Kui krambihoog on taandunud, peaksite esimese asjana pöörama kannatanu külili, et sülg või oksendamine saaks suust välja voolata. See hoiab ära lämbumise ja hoiab ära hingamisteede ummistumise.

Pole harvad juhud, kui ohver soovib pärast krambihoogu magada. Magamine on hea, kuid peaksite olema kindel, et ohver on pärast krambihoogu ja enne uinumist teadvusele tulnud. Kui kannatanul tekib pärast esimest teadvusele tulemata kramp uuesti, helistage viivitamatult kiirabi. Kui teate, et see on esimene kramp, mida ohver on kunagi kogenud, helistage kohe hädaabiteenistusele. Teine märk sellest, et krambihoog võib olla tõsine ja vajada arstiabi, on see, kui krambid kestavad üle viie minuti. Keha koormus võib põhjustada hulga tõsiseid terviseprobleeme, nii et ohver vajab arstiabi niipea kui võimalik.

Võtke teadmiseks krambihoo kestus, koht, kus see juhtus, mida ohver enne krambihoogu tegi, ja muud asjakohast teavet, mis võib aidata hädaabiteenistustel või arstil probleemi hinnata. Seda tuleks teha pärast seda, kui ohver on külili pööratud ja puhkamiseks piisavalt mugav. Puhastage lähiümbrus kindlasti kõvadest või teravatest esemetest, millega ohver võib kokku põrgata, kui sellele järgneb uus kramp; see puhastamine oleks pidanud toimuma juba krambihoogude ajal, kuid kui seda ei juhtunud, tehke topeltkontroll, kuni ohver puhkab.

Nagu iga muu esmaabi, erineb selle tõhusus sõltuvalt teie võimest krambihoo ajal ja pärast seda rahulikuks jääda. Hirm on sageli nakkav ja kui kaotad rahu, satuvad tõenäoliselt ka teised paanikasse, mis halvendab halba olukorda veelgi. Hinga sügavalt sisse ja keskendu ohvri abistamisele. Kui ohver tuleb teadvusele, võib ta olla desorienteeritud või ehmunud. Rääkige nendega rahulikult ja rääkige neile, mis juhtus. Julgustage neid puhkama, kuni nad tunnevad end uuesti stabiilsena või kuni päästeteenistus saabub sündmuskohale. Kui kiirabi saabuvad, astuge ohvrist eemale ja andke meditsiinipersonalile ruumi, mida nad vajavad oma töö tõhusaks tegemiseks.