Neerupealised asuvad mõlema neeru kohal ja toodavad neerupealiste hormoone. Neerupealiste hormoonid mõjutavad ja reguleerivad mitmesuguseid keha funktsioone, sealhulgas ainevahetust, põletikulisi reaktsioone, vererõhku ja sugutunnuseid. Neerupealiste hormoonid jagunevad tavaliselt nendeks, mida toodab välimine neerupealine ehk neerupealise koor, ja nendeks, mida toodab neerupealise medulla ehk neerupealise sisemine piirkond.
Neerupealiste koor eritab neli peamist hormooni. Hüdrokortisoonhormoonid, mida sageli nimetatakse kortisooliks, on neerupealiste hormoonid, mis reguleerivad keha rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust. Teine neerupealiste hormoon, kortikosteroon, aitab kaasa organismi põletikuvastastele protsessidele ja aitab reguleerida organismi immuunsüsteemi. Aldosteroon on neerupealiste hormoon, mis kontrollib naatriumisisaldust uriinis, mis on tervisliku vererõhu jaoks hädavajalik. Lõpuks toodab neerupealiste koor ka androgeenhormoone. Androgeenid on neerupealiste hormoonid, mis mõjutavad vähesel määral meeste sugutunnuste, nagu näokarvad, arengut.
Neerupealise medulla ehk neerupealise sisemine piirkond toodab kahte peamist hormooni, mis aitavad inimesel stressiga toime tulla. Epinefriin ehk adrenaliin on hormoon, mis suurendab südame löögisagedust, verevoolu, lihaste kontrolli ja glükoosi ehk veresuhkru muundamist organismis. Adrenaliin on neerupealiste hormoon, mida seostatakse kõige sagedamini keha reaktsiooniga „võitle või põgene“, mis tekib tugeva stressi või hirmu episoodide ajal. See hormoon suurendab verevoolu ning südame löögisagedust ja energiataset, võimaldades inimesel reageerida stressi tekitavale või hirmu tekitavale olukorrale. Teine neerupealise medulla toodetav hormoon on norepinefriin, neerupealiste hormoon, mis põhjustab veresoonte kiiret ahenemist, mis muudab vererõhku.
Eksperdid märgivad, et neerupealiste õige funktsioon reguleerib paljusid tervisetegureid, sealhulgas vererõhku ja ainevahetust. Kui neerupealiste hormoone eritatakse kõrgel tasemel, võivad need sageli tekitada pikaajalise stressireaktsiooni, mis aitab kaasa kõrgemale vererõhule, südamehaigustele ja unehäiretele. Stressi vähendamise tehnikad, nagu treening, lõõgastus ja õige unegraafik, võivad aidata stressi kontrolli all hoida ja vähendada neerupealiste hormoonide negatiivset mõju. Meditsiinieksperdid on märkinud, et mõnel inimesel on sageli geneetiliselt kalduvus tugevama stressireaktsiooni tekkeks, kus kortisooli ja adrenaliini tootmine on suurem.
Tõsised neerupealiste häired võivad tekitada organismis väga kõrge või madala neerupealiste hormoonide taseme. Arstid võivad testida patsiendi kortisooli taset vere- või uriinianalüüside abil. Isikuid, kellel on diagnoositud neerupealiste häired, ravitakse tavaliselt sünteetiliste hormoonidega.