Kirjutamisel on lihtne teha õigekirjavigu, kuid samuti on lihtne vältida levinud õigekirjavigu. Inglise keele õigekiri on eriti raske; Inglise keel laenab nii palju sõnu teistest keeltest, et peaaegu igal õigekirjareeglil on erand. Kui töötate õigekirja kallal, kasutage abistamiseks nippe ja tööriistu, isegi kui olete õigekirja põhireeglid juba õppinud. Keskenduge ka homofonide õppimisele. Need on sõnad, mis kõlavad ühtemoodi, kuid millel on erinev kirjapilt ja tähendus, kuna need võivad teid komistada, kui te ei ole ettevaatlik.
1
Hoidke sõnaraamat käepärast. Tänapäeval on lihtne sõna otsida, kui te pole selle õigekirjas kindel. Sageli, kui sisestate sõna lihtsalt otsingumootorisse, kuvatakse õige sõna ja olete valmis kasutama! Kui proovite valida kahe sarnase sõna vahel, võite sisestada mõlemad otsingumootorisse, nagu “nende ja seal”. Sageli leiate lehe, mis loetleb kahe sõna erinevused. Kui teil pole alati juurdepääsu Internetile, hoidke käepärast trükisõnastikku. Samuti saate alla laadida sõnaraamaturakendusi, mida saate kasutada siis, kui te pole võrgus.
2
Kasutage õigekirjakontrolli. Kui kasutate tekstitöötlustarkvara või kirjutate isegi lihtsalt brauseris, näete sõnade all tõenäoliselt punaseid või siniseid sädelevaid jooni. See ütleb teile, et sõna võib olla valesti kirjutatud ja peaksite seda kontrollima. Õigekirjakontroll ei ole 100% ajast õige, kuid kui see ilmub, peaksite kindlasti seda sõna lähemalt vaatama ja võib-olla vaatama. kuskil mujal üleval.
3
Enne väljasaatmist lugege oma töö valjult läbi. Õigekirjakontroll ei püüa kõike ja tõenäolisemalt tabate kirjavigu, kui loete asju ette. See muudab teid aeglasemaks ja vaatate sõnu hoolikamalt, et saaksite iga sõna kaaluda ja veenduda, et olete õige valinud. Sellised programmid nagu Grammarly ja Hemingway Editor võivad aidata teil kontrollida asju, mida õigekirjakontroll eirab, nagu passiivne hääl või vale sõnakasutus. Need ei asenda hoolikat toimetamist, kuid võivad seda täiendada.
4
Looge nimekiri sõnadest, millega teil on probleeme. Kui otsite alati teatud sõnu, võib abi olla nende loendi koostamisest. Nii saate loendile kiiresti viidata, ilma et peaksite sõnaraamatule viitama. Näiteks levinud sõnad, millega inimestel on probleeme, on “kindlasti”, “eraldi”, “keskkond”, “otsus” ja “veebruar”. sisaldama ka lühikesi selgitusi sõnadele, mis kõlavad sarnaselt (homofonid), kuid millel on erinev kirjapilt, nt “teie ja sina oled”. Nii ei pea te neid iga kord üles otsima.
5
Õppige sõnade õiget hääldust, et aidata neid õigesti kirjutada. Mõnda sõna on raske hääldada levinud hääldusvigade tõttu. Kui õpite neid ütlema, on neid lihtsam kirjutada. Näiteks sõna “espresso” öeldakse sageli “expresso”, mis võib viia selle kirjutamiseni tähega “x”. Proovige “espressot” valjult korrata, kuni see ajju jääb. Võite isegi välja mõelda naljaka ütluse, näiteks “Ma ei väljenda ennast enne, kui ma ise espresso”.
6
Kahekordistage tähed “s”, “f”, “z” ja “l” sõna lõpus täishääliku järel. See reegel kehtib peamiselt ühesilbiliste sõnade kohta, nagu “kohev”, “fuzz”, “tull” ja “vähem”. Kõigi nende sõnade lõpus on topeltkonsonant. Reeglist leiate alati erandeid, näiteks “biz”, kuid need on sageli põhjusega erandid. Näiteks “Biz” on slängi lühend sõnadest “business”, nii et selle lõpus pole topelt “z”. Muud näited hõlmavad “shell”, “lass”, “fizz” ja “ball”. .”
7
Kasutage “ck” vahetult pärast täishäälikuid ja “k” pärast teist kaashäälikut. Ühesilbilistes sõnades valige “ck”, kui sõnas on lühike täishäälik ja vokaali ja sõna lõpu vahel ei ole muud kaashäälikut, näiteks “quack”, “crac”, “puudumine” või “part”. Valige lihtsalt “k” ilma “c”ta, kui enne “k” on mõni muu kaashäälik, näiteks “kork”, “külg”, “kolb” või “dork”.
8
Kahekordistage kaashääliku “-ed” või “-ing” lisamisel, kui täishäälik on lühike. Tavaliselt lisate sõna minevikuvormi muutmiseks “-ed”. Et muuta see gerundiks (tegusõna, mis toimib nimisõnana) või oleviku osaliseks (verb, mille lõpus on “ing”, lisage sõna “-ing”. Probleem on selles, et õigekirjareeglid muutuvad vastavalt sõnas olevale vokaalile. Kui kaashääliku ees olev täishäälik on lühike, kahekordistate kaashääliku sufiksi lisamisel, näiteks sõnades “võitis”, “panned”, “peatus, ” ja “penning”, mis on moodustatud vastavalt sõnadest “võit”, “pan”, “stop” ja “pen”. Sufiks on sõnale lisatud lõpp. Kui täishäälik kaashääliku ees on pikk, kasutate üht konsonant sufiksi lisamisel, näiteks sõnades “pined”, “paring”, “condoned” ja “nameding”, mis on moodustatud sõnadest “mänd”, “pare”, “condone” ja “named”.Ainult kahekordistage konsonant kahesilbilistes sõnades, kui rõhk on teisel silbil, näiteks sõnades “eelistatud”, “lubatud” või “pühendunud”.
9
Pange “i” enne “e”, välja arvatud pärast “c”. Võib-olla olete seda riimi varem kuulnud, kuid see vajab veidi lisamist: “i” enne “e”, välja arvatud pärast “c” või “/ay/” heli tegemisel. See ei riimi nii hästi, kuid on täpsem. Näiteks sõnadel “äge”, “proovitud” ja “sõber” on “e” ees “i”. Kuid “taju”, “vastuvõtt” ja “sõber” “eosta” kasutavad kõik sõna “ei”, kuna need tulevad pärast “c”. Heli reegel “/ay/” jõustub selliste sõnadega nagu “naaber”, “kohutav”, “kaalumine” ja “teesklemine”. muidugi on alati erandeid. Näiteks “veidrad”, “kramp”, “vaba aeg”, “sõel”, “sõber” ja “pahandus” ei järgi neid reegleid.
10
Häälikuga algava sufiksi lisamisel loobuge lõpust “e”. Selle kategooria järelliited hõlmavad “-ible”, “-able”, “-ing” ja “-ous”. Kui lisate need sõna lõppu, kus “e” ei hääldata, vabanete “e”-st. Näiteks “poor” muutub “poorseks”; “sööt” muutub “söödaks”; “vastus” muutub “vastutavaks”; ja “move” muutub “liikutatavaks”.Selle reegli erand on siis, kui peate säilitama “-ce” või “-ge” pehme häälduse. Seejärel jätke e-tähte, näiteks “nördimise” puhul, mis muutub “nördimatuks”, “märkamiseks” muutub “märgatavaks” või “haldamiseks” muutub “juhitavaks”. Samuti jätke teine ”e”, kui on kahekordne ” e” sõna lõpus, näiteks “näha” sõna “nähtav” või “põgenema” sõna “põgenemine”. Need “E”-d hoitakse alles, et hääldus oleks õige.
11
Kasutage apostroofe, et ühendada 2 sõna ja muuta sõnad omastavaks. Apostroofid võivad olla segadusttekitavad ja seda mõjuval põhjusel! Mõnikord ühendab apostroof 2 sõna kokkutõmbumiseks, näiteks “sa oled” muutub “sina oled”. Teinekord muudab see sõna omastavaks, näiteks “sellele inimesele kuuluv kass” muutub “selle inimese kassiks”. Näiteks “teil on” muutub “sul on” ja “nad on” muutub “nad on”. Omastavate sõnade puhul muutub “Jessie omanduses olev raamat” “Jessie raamatuks”, samas kui “kook, mis mehele kuulub” muutub “mehe koogiks”. See muutub sõnaga “see” veidi segasemaks. “See on” näib olevat omastav apostrofi tõttu, kuid tegelikult liitub see “see on” kokkutõmbumisega. “Selle” on “see” omastav vorm.
12
Kasutage “-s” kõige lihtsamate sõnade mitmuse muutmiseks. Sõnale “-s” lisamine on kõige elementaarsem viis sõna mitmuse muutmiseks. See töötab sõnadega, mis lõpevad täishäälikute või kaashäälikutega, välja arvatud mõned erandid. Näiteks “õun” muutub “õunteks”; “puu” muutub “puudeks”; “raamat” muutub “raamatuteks”; “maal” muutub “maalinguteks”; ja “signaal” muutub “signaaliks”.
13
Lisage “-es” sõnadele, mis lõpevad “-ch”, “-ss”, “-s”, “-sh”, “-z”, “-x” ja “-o”. Nende tähtedega lõppevate sõnade mitmuse muutmisel peate lisama “-es”, mitte lihtsalt “-s”. See loob sõnasse uue silbi. Näiteks sellised sõnad nagu “crush”, “buzz”, “rebane”, “roog”, “kadu” ja “kaja” muutuvad “mulguriteks”, “suminateks”, “rebased, ” “road”, “kaod” ja “kajad”.Mõned erandid sellest reeglist hõlmavad sõnu nagu “raadiod”, “kirjavead”, “altod” ja “ajastud”. “Ajastute” puhul kõlab “-ch” nagu kõva “k”, mistõttu te ei lisa “-es”.
14
Mitmuse muutmisel muutke sõnad, mis lõpevad “-fe” sõnaga “-ves”. See reegel kehtib enamiku sõnade kohta, mis lõpevad tähega “-fe”, näiteks “nuga”, kuid see ei kehti sõnadele, mis lõpevad täishäälikuga ja seejärel tähega “f”, näiteks “chef”. Nende sõnade lõpus on lihtsalt “s”. Näiteks “nuga” muutub “noadeks”; “naine” muutub “naisteks”; ja “elust” saab “elud”.
15
Vahetage “y” vastu “-ies”, kui sõnad lõpevad kaashääliku ja “y”-ga. Nende sõnade puhul võib “y” toimida sõnas ainsa täishäälikuna, näiteks “spioon” või “häbelik”. Kuid see reegel töötab ka pikemate sõnade puhul, nagu “taotlema” või “tarnima”. Nendest sõnadest saaks vastavalt “spioonid”, “spiid”, “kehtib” ja “tarnib”.
16
Kasutage “liiga” liialduse näitamiseks, “to” eessõnana ja “kaks” numbrile viitamiseks. Neid kolme sõna võib olla raske õigesti kirjutada, kuna neid kasutatakse nii sageli ja neid hääldatakse samamoodi. “Liiga” on see, mida kasutate näitamaks, et midagi on liiga palju, näiteks “Ta sõi liiga palju šokolaadi” või “Nad vaatasid liiga palju televiisorit”. “To” on vorm, mida kasutate eessõnana nimisõna ees, näiteks “mine poodi” või “jookse ploki lõppu”. “Kaks” viitab numbrile 2.”Kuni” näitab tavaliselt kuhugi minekut, nii et selle meeldejätmiseks mõelge “minna” ja “to” mõlemale ainult ühele “o” ja ühele muule tähele. “To” kasutatakse eessõna ja infinitiivifraasi sidesõnana. Võite öelda, et “liiga” tähendab liigset, kuna selles on liiga palju “Os”.
17
Valige tegusõna jaoks “mõju” ja nimisõna jaoks “mõju”. Kuigi see reegel ei tööta iga kord, juhib see teid enamasti õiges suunas. Pidage meeles, et tegusõna teeb tegevust, samas kui nimisõna on see, mis toimingu teeb või laseb sellega teha. Teine viis erinevust meeles pidada on mõelda põhjusele ja tagajärjele, asendades sõna “põhjus” sõnaga “mõju”. “Põhjus” põhjustab efekti, seega “mõjutab” mõju.”Affect” kasutatakse nimisõnana ainult siis, kui see tähendab, et see tekitas tunde või “mõju”. See on selliste sõnade nagu “kiindumus” juur. See on ka “mõjutamise” juur, kuna verbi “mõjutada” teine tähendus on “teesklema”. Samamoodi kasutatakse “mõju” verbina, kui räägitakse muutuste esilekutsumisest, nagu näiteks “mõjutama”. muuta.”
18
Kasutage sõna “nad” kokkutõmbumiseks, “oma” omamise jaoks ja “seal” objektile osutamiseks. “Nad on” on lühend sõnast “nad on”, näiteks “Nad lähevad kinno” või “Nad söövad õunu”. “Nende” on omastav vorm, näiteks “Nende auto on sinu kõrval” või “Lähme nende majja”. “Seal” ütleb teile, kus asjad asuvad, näiteks “Kass on seal” või “Palun mine ja istu just seal.” Pidage meeles, et “seal” näitab teile kohti, nii et selles on “siin”.
19
Valige asukoha jaoks “kus” ja “olema” minevikuvormi jaoks “olid”. “Kuhu” küsib millegi asukoha kohta, näiteks “Kuhu sa lähed?” “Olid” seevastu näitab, et midagi juhtus minevikus, näiteks “Nad läksid poodi, kui nad õnnetusse sattusid.” Teine levinud segadus nende sõnadega on “me oleme”, mis on sõnade “meie” ja “oleme” kokkutõmbumine, näiteks “Sööme kaerahelbeid.” Ärge unustage otsida “kus” hulgast “siin”, et aidata teil meeles pidada, et see on kohasõna.
20
Valige aja jaoks “siis” ja võrdluste jaoks “kui”. Kuigi need sõnad pole täpsed homofoonid, võivad need siiski segadust tekitada. Pidage lihtsalt meeles, et “kui” on sõna, mida kasutate asjade võrdlemisel, samas kui “siis” viitab ajale, näiteks “siis ja praegu”. Näiteks võite öelda: “Ta on temast targem” või ” Nad sõid rohkem banaane kui teises lauas. “Siis” võite kirjutada: “Siis sõime paremini” või “Siis oli piirkond vaiksem”.
21
Valige tegusõna jaoks “nõusta” ja eessõna jaoks “välja arvatud”. Pidage meeles, et tegusõna teeb toimingu ja “aksepteerima” on alati tegusõna, mis tähendab kellegi teise antud midagi vastu võtma või millegagi nõustuma. “Välja arvatud” tähendab kõike peale mõne või kõik peale ühe. Näiteks võite kirjutada: “Ma võtan teie kingituse vastu” või “Ma aktsepteerin olukorda.” Teisest küljest võite “välja arvatud” jaoks kirjutada: ” Me vajame kõiki selle projekti kallal kõvasti tööd tegema, välja arvatud Roger, kes hakkab juhtima teisest meeskonda.