Kuigi on öeldud, et Christopher Columbus avastas, et Maa on ümmargune, tegid selle avastuse esimesena iidsed kreeklased. Kuigi pole kohe selge, et maakera on ümmargune sellest, kus te seisate, on tegelikult tõendeid maa kõveruse kohta kõikjal teie ümber. Tegelikult saate mõne lihtsa katsega tõestada, et maailm pole lame!
1
Torka 2 hambaorki apelsini küljele. Asetage hambaorkid üksteisest umbes 1 tolli (2,5 cm) kaugusele. Selles katses tähistab oranž maad ja hambaorkid objekte, mis asuvad kahes erinevas riigis maa peal.
2
Lülitage kõik tuled välja ja valgustage hambaorkidele taskulamp. Taskulamp esindab selles katses päikest. Veenduge, et taskulamp oleks teiega ruumis ainus valgusti. See katse toimib kõige paremini öösel, kui loomulikku valgust pole.
3
Jälgige varje, mida hambaorkid apelsinile heidavad. Pange tähele, kuidas iga hambaorki vari on erineva pikkusega ja läheb erinevas suunas. Isegi kui taskulampi liigutate, on varjud ikkagi erinevad.
4
Korrake, kuid seekord nii, et hambaorgid on tasasele pinnale kinni jäänud. Lame vahtpolüstüroolplaat või papitükk sobib. Hoidke hambaorki üksteisest samal kaugusel, nagu need olid apelsinil. Selles katse versioonis kujutab tasane pind tasast maad. Särake taskulamp hambaorkidele ja märka, kuidas neil mõlemal on sama vari. Pole tähtis, kuhu taskulampi liigutate, on hambaorkide varjud peaaegu identsed.
5
Küsige endalt, milline varjude komplekt meenutab seda, mida me maa peal näeme. Muidugi on need varjud, mida nägite oranžil! Lõppude lõpuks, meie siin maa peal tehtud vaatluste põhjal teame, et maailma eri osades asuvatel identsetel objektidel on samal kellaajal erinevad varjud. Selle põhjuseks on asjaolu, et Maa ümarus mõjutab varjude heidet. Kui Maa oleks tasane, oleksid identsed objektid samad varjud, olenemata nende asukohast maailmas. Kuna me siin maa peal seda ei tähelda, siis teame, et maa ei ole lame!
6
Otsige vahetult enne päikeseloojangut väljas koht, kus näete horisonti. Parim on tasane ala ilma puude või hooneteta, näiteks lage põld või rand. See katse toimib kõige paremini selge taevaga päeval.
7
Heitke pikali selili ja pöörake pea päikese poole. Veenduge, et näete pikali heites horisonti. Kui te ei saa, otsige selge vaatega koht.
8
Oodake, kuni päike loojub, ja tõuske siis kiiresti püsti, et päikest uuesti näha. Tahad püsti tõusta kohe, kui päike horisondi alla loojub. Kui teete seda, pange tähele, kuidas näete taas silmapiiri taha loojuvat päikest.
9
Küsige endalt, miks ümmargune maa selle võimalikuks teeb. Mõelge sellele: kui maa oleks lame, poleks vahet, kui tõusite pärast päikeseloojangut kiiresti püsti, et päike oleks ikkagi maa tasasest servast allpool. Kuid kuna maailm on ümmargune, võimaldab püsti seistes näha kaugemale maakera kõverusest. Sellepärast näete päikeseloojangut kaks korda! Kui laseksite päikesel uuesti loojuda ja tõusite siis kiiresti kõrgemale vaatepunktile, näete päikeseloojangut kolmandat korda!
10
Asetage lamp maakera ja maailmakaardi vahele. Selle katse jaoks kujutab maakera ümarat maad ja kaart tasast maad. Keskel asuv lamp on päike.
11
Lülitage ruumis välja kõik tuled, välja arvatud lamp. See katse toimib kõige paremini, kui väljas on pime või kõik ruumi aknad on kaetud. Tahad, et lambist tulev valgus oleks ainuke valgustus ruumis.
12
Jälgi, kuidas valgus maakerale ja kaardil erinevalt paistab. Vaadake maakera ja pange tähele, kuidas pool sellest on valgustatud ja pool pime. Seejärel pange tähele, kuidas kaart on täielikult valgustatud.
13
Küsige endalt, kas ümmargune maakera või lame kaart tundub realistlikum. Maakera teeb, eks? Lõppude lõpuks, kui maa oleks tasane nagu kaart, siis kogu maakera valgustaks päike samal ajal. Sellel poleks mõtet, sest me teame, et kogu maailm ei koge päeva ja ööd samal ajal. Maakera puhul on pool sellest valgustatud, teine pool pime. See on sama, mida me siin maa peal näeme, et pool maailmast kogeb päeva, teine pool aga ööd. Seetõttu on loogiline, et maa on ümmargune!