Akadeemiliste õpingute ajal peate analüüsima paljusid tekste. Üksinda teksti analüüsimine võib olla väga hirmutav, kuid see muutub lihtsamaks, kui tead, kuidas seda teha. Enne mis tahes teksti analüüsimist peate seda põhjalikult uurima. Seejärel kohandage oma analüüs nii, et see sobiks ilukirjanduse või aimekirjandusega. Lõpuks saate vajadusel kirjutada analüüsilõigu.
1
Kirjutage teksti jaoks olulised küsimused või õpieesmärgid. Paljudel juhtudel annab need teie juhendaja. Kui ei, siis mõelge, miks te teksti loete, mida loodate sellest võtta ja kuidas te teksti kasutate. Püüdke lugemise ajal käsitleda olulisi küsimusi või eesmärke. Lisage oma vastused neile küsimustele või eesmärkidele oma teksti kohta tehtud märkmetesse.
2
Loe teksti. Raske on analüüsida teksti, mida sa pole lugenud! Lugege teksti aeglaselt ja hoolikalt. Otsige lugemise ajal sisu, mis käsitleb teie olulisi küsimusi või eesmärke. Tõenäoliselt peate selle täielikuks mõistmiseks teksti mitu korda läbi lugema. Kuigi kõige parem on teksti lugeda vähemalt kaks korda, võib see olla pikemate tekstide puhul raskem. Kui see nii on, saate raamatu raskeid lõike uuesti läbi lugeda.
3
Tehke tekstile märkused, tõstes esile ja kirjutades veeristele. Annoteerimine tähendab teksti märgistamist, et aidata teil seda mõista. Kasutage teksti oluliste lõikude märkimiseks erinevat värvi esiletõstjaid. Teise võimalusena võite lõigud alla joonida. Lisage oma märkmed, ideed ja lühikesed kokkuvõtted veeristele. Näiteks kasutage põhiideede tähistamiseks kollast esiletõstjat ja lisadetailide märkimiseks oranži esiletõstjat. Ilukirjanduse jaoks kasutage iga peamise teemaga seotud lõikude jaoks erinevat värvi esiletõstjat. iseloomu.
4
Lugedes tehke märkmeid. Lisage vastused oma olulistele küsimustele või eesmärkidele, ideed, mida tekst meelde toob, ja oluline teave teksti seest. Kirjutage kindlasti üles peamised ideed ja kõik tekstis sisalduvad toetavad üksikasjad. Ilukirjandusteksti jaoks kirjutage üles tegelaste nimed ja põhiteave. Lisaks pange tähele sümboolikat ja kirjanduslike vahendite kasutamist. Mitteilukirjandusliku teksti jaoks kirjutage üles olulised faktid, arvud, meetodid ja kuupäevad.
5
Tehke iga tekstiosa kokkuvõte. Kui olete teksti ülesehitusest aru saanud, aitab lühikeste kokkuvõtete kirjutamine paremini mõista, mida autor räägib. Kui tekstis on jaotisi, kasutage kokkuvõtete tegemiseks olemasolevaid jaotisi. Vastasel juhul võiksite kokkuvõtte teha iga lõigu või mõne lõigu tagant. Näiteks tehke kokkuvõte romaani igast peatükist. Teisest küljest tehke kokkuvõte väikese artikli igast lõigust.
6
Kirjutage tekstile oma vastus. See, kuidas te teksti suhtute, aitab teil seda analüüsida. Kuid ärge tuginege kogu analüüsis oma mõtetele. Kaaluge oma vastust koos ülejäänud analüüsiga. Esitage endalt järgmised küsimused, et aidata oma vastust kujundada.Mida ma sellest kirjatükist ära võtan?Kuidas ma sellesse teemasse suhtun?Kas see tekst pakkus mulle meelelahutust või teavitas mind?Mida ma selle teabega nüüd peale hakkan?Kuidas see tekst mõjub? rakendada päriselus?
7
Tee tekstile vastupidine kontuur. Pöördkontuur töötab olemasolevast tekstist tagurpidi, et arendada teksti raamistikku. See aitab teil uurida teksti ülesehitust.Ilukirjandusliku teose puhul visandage loo süžee, samuti kõik olulised detailid ja kirjanduslikud vahendid. Mitteilukirjandusliku teksti puhul keskenduge põhipunktidele, tõenditele ja täiendavatele üksikasjadele.
8
Lugege teisi teksti analüüse. Teksti muude analüüside otsimine võib aidata teil oma esialgseid mõtteid ja tundeid kontekstualiseerida. Sa ei pea nõustuma kõigega, mida loed, ega ka oma töös teiste analüüsidest sõltuma. Teiste teadlaste aruanded, esseed ja ülevaated võivad aga aidata teil tekstist paremat esialgset tunnetust saada. Neid analüüse on lihtne leida kiire Interneti-otsingu abil. Sisestage lihtsalt oma teksti nimi, millele järgneb sõna “analüüs”.
9
Vaadake üle teksti kontekst, näiteks millal see kirjutati. Teksti tausta ja selle autori tundmine aitab mõista tekstile avalduvaid mõjusid. Teksti konteksti mõistmiseks vasta järgmistele küsimustele:Millal tekst on kirjutatud?Milline on teose ajalooline taust?Milline on autori taust?Mis žanris autor töötab?Kes on autori kaasaegsed?Kuidas see tekst sobis autori suurema töökogumiga? Kas kirjanik andis teksti jaoks oma inspiratsiooni? Millisest ühiskonnast autor on pärit? Kuidas kujundab teksti ajaperiood selle tähendust?
10
Tuvastage teksti teema. Teema hõlmab teemat ja kirjaniku mõtteid sellel teemal. See aitab mõelda teemale kui raamatu sõnumile. Mida autor öelda tahab? Novellil võib olla üks või kaks teemat, samas kui romaanil võib olla mitu teemat. Kui tekstil on mitu teemat, võivad need olla seotud. Näiteks võivad ulmeromaani teemad olla “tehnoloogia on ohtlik” ja “koostöö võib ületada türannia”.
11
Määrake teksti peamised ideed. Peamised ideed on tõenäoliselt seotud teksti teemaga. Peamiste ideede tuvastamiseks uurige tegelasi, nende suhteid ja tegevusi ning tekstis esilekerkivaid probleeme. Pange tähele tegelase sõnu, tegusid ja mõtteid. Mõelge sellele, mida need tegelase kohta edasi annavad, ja võimalikke teemasid. Jälgige sümboolikat, metafoore ja muid kirjanduslikke vahendeid.
12
Tuvastage tekstilõigud, mis toetavad peamisi ideid. Tõmmake välja otsesed tsitaadid, kus autor illustreerib oma seisukohti. Pikema teksti jaoks leiate tõenäoliselt mitu. Hea mõte on üles märkida nii palju kui võimalik, eriti kui teile on määratud essee või kui teid materjali üle testitakse. Kui kirjutate analüüsiesseed, saate neid tsitaate kasutada teksti kohta oma väidete toetamiseks.
13
Uurige autori kirjutamisstiili. Kirjaniku stiil võib hõlmata nende sõnavalikut, fraasi ja süntaksit, mis on sõnade paigutus lauses. Kuigi stiil võib olla rangelt esteetiline omadus, võib see kaasa aidata ka teksti tähendusele. Näiteks Edgar Allan Poe kirjutamisstiil võimendas tahtlikult tema luuletuste ja lugude mõju. Kui analüüsiksite mõnda tema tekstidest, peaksite kaaluma tema individuaalset stiili. Teise näitena kasutab Mark Twain oma romaanis Pudd’nhead Wilson dialekti, et näidata erinevusi orjaomanike ja orjade vahel sügaval lõunas. Twain kasutab sõnavalikut ja süntaksit, et näidata, kuidas keelt saab kasutada ühiskonnas lõhe tekitamiseks, samuti elanikkonna alarühma kontrollimiseks.
14
Mõelge autori toonile. Autori toon on tema suhtumine või tunne teemasse. Oma keelevalikute, lausestruktuuri ja kirjanduslike vahendite kasutamise kaudu saab autor luua erinevaid toone, mis panevad teid kui lugejat teemasse teatud viisil suhtuma. Levinud toonid on kurb, pühalik, pingeline, humoorikas või sarkastiline. Toon võib näidata mitte ainult tükis toimuvat, vaid ka suuremaid teemasid. Wonderful Wizard of Oz muudab tooni näiteks siis, kui Dorothy Kansasest Ozi lahkub. Filmis on seda näha värvimuutuse kaudu, romaanis aga tooninihke kaudu.
15
Määrake autori eesmärk. Miks autor selle teose kirjutab? Selle eesmärgi teadmine võib aidata teil teksti tähendust paremini mõista. Eesmärgi kindlaksmääramiseks küsige endalt järgmised küsimused: Mis on teema ja distsipliin?Mida tekst saavutab?Mida autor paneb mõtlema, uskuma või tundma?Kas tekstis olevad ideed on uued või kelleltki teiselt laenatud?
16
Uurige kirjaniku keelekasutust, sealhulgas žargooni. Kirjaniku sõnavalik, eriti kui tegemist on žargooniga, võib anda teile tekstile rohkem perspektiivi. Saate määrata nii sihtrühma kui ka teksti tooni. Žargoni ja tehnilise keele kasutamine näitab, et autor kirjutab oma ala inimestele. Nad võivad proovida juhendada või esitada uurimisideid. Kui te pole kindel kirjaniku sihtrühmas, võivad tehnilised terminid ja kõnepruuk olla heaks näitajaks. Toon on teksti meeleolu. Näiteks võib teadlane kasutada oma uurimistulemuste esitlemiseks ametlikku professionaalset tooni, samas kui kirjanik võib ajakirjaartikli kirjutamisel kasutada mitteametlikku, juhuslikku tooni.
17
Tuvastage autori argument. Võtke arvesse autori väitekirja ja kõiki tekstis esitatud väiteid. Lühemas kirjatükis võib kogu argumendi lõputöös selgelt esitada, kuid pikem tekst võib sisaldada mitut väidet. Kui teil on raskusi autori argumendi leidmisega, vaadake üle nende tekstis esitatud tõendid. Milliseid ideid tõendid toetavad? See võib aidata teil argumendi leida. Näiteks võib lõputöö kõlada järgmiselt: “Andmete ja juhtumiuuringute põhjal valivad valijad tõenäolisemalt kandidaadi, keda nad tunnevad, toetades ratsionaalse valiku teooria ideid.” Siinne argument on ratsionaalse valiku teooria kasuks.
18
Uurige tõendeid, mida autor argumendi toetuseks kasutab. Hinnake kasutatud tõendite tüüpi, nagu andmed, faktid või anekdoodid. Seejärel tehke kindlaks, kas tõendid toetavad väidet täielikult ja täpselt või on tõendid nõrgad. Näiteks teadusuuringuid ja statistilisi andmeid sisaldavad tõendid võivad argumendile palju tuge pakkuda, kuid anekdootlikud tõendid võivad põhjustada nõrga argumendi. Võib-olla soovite tõendid oma sõnadega välja kirjutada, kuid see ei pruugi olla vajalik.
19
Eraldage faktid arvamustest mitteilukirjanduslikus tekstis. Kuigi tekst on mitteilukirjanduslik, sisaldab autor tõenäoliselt ka oma seisukohti. Nii faktiline teave kui ka autori ideed on teie analüüsi jaoks olulised, kuid peate teadma nende kahe erinevust. Lugege silmaga, kas autor kasutab retoorilisi või veenvaid võtteid. Näiteks võite fakte ja arvamusi eri värvidega esile tõsta. Teise võimalusena võite luua diagrammi, mille ühel küljel on faktid ja teisel pool arvamused. Näiteks võib kirjanik väita: “Uuringu kohaselt libisevad 79% inimestest hääletussedelit, et leida neile teadaolevaid nimesid. On selge, et hääletussedelid pole pole mõeldud valijate huvi äratamiseks.” Esimene lause on fakt, teine lause aga arvamus.
20
Tehke kindlaks, kas tekst täidab oma eesmärgi. Kas kirjanik saavutab oma eesmärgi? Otsustage oma analüüsi põhjal, kas tekst on tõhus ja miks või miks mitte. Näiteks võite avastada, et ratsionaalse valiku teooria paber sisaldab vähe statistikat, kuid palju anekdootlikke tõendeid. See võib panna teid kahtlema kirjaniku argumendis, mis tähendab, et kirjanik ei saavutanud tõenäoliselt oma eesmärki.
21
Loo teemalause, mis selgitab oma seisukohti teksti kohta. Mida olete teksti kohta järeldanud? Milliseid ideid teie valitud tekst toetab? Kasutage seda teavet teemalause loomiseks. Siin on näide: “Novellis “Kiirliiva” kasutab autor vesiliiva kroonilise haigusega elamise metafoorina. See on veel üks näide: “Romaanis Frankenstein , Shelley näitab romantilise perioodi tavasid, vihjates, et loodusel on taastav jõud.
22
Tutvustage oma tugiteksti, selgitades selle konteksti. Oma vaadete varundamiseks peate lisama teksti otsetsitaadi. Parim on seda tsitaati tutvustada, selgitades, kuidas see tekstis esitatakse ja mida see tähendab. Võiksite kirjutada: “Loo alguses ärkab peategelane, kes kardab saabuvat päeva. Ta teab, et peab voodist tõusma, kuid haigus ei lase tal tõusta.â€
23
Esitage oma tugitekst, kasutades sissejuhatust. See on otsene tsitaat tekstist, mis illustreerib teie seisukohti teksti kohta. See on tõend, mis näitab, et teil on teksti tähenduses õigus. Näiteks: “Võitluse näitamiseks kirjutab autor: “Ma vajusin voodisse tagasi, tundes, et madrats imeb mind veelgi ja Veel allapoole.“ Teise näitena: „Frankensteinis põgeneb Victor oma probleemide eest, käies sageli looduses. Pärast kahepäevast looduses veetmist ütleb Victor: “Mingil määral taastas rahulik ja taevalik vaatepilt mind…” (Shelley 47).
24
Selgitage, kuidas toetav tekst teie ideid toetab. Kirjeldage, mis tekstis toimub ja mida see kogu teksti kontekstis tähendab. Samuti saate arutada kasutatud kirjanduslikke vahendeid, näiteks sümboolikat või metafoori. Samamoodi saate selgitada, kuidas autori stiil, diktsioon ja süntaks mõjutavad teksti tähendust. Võite kirjutada: “Selles lõigus tugineb autor haiguse metafoorile, mis toimib kui vesiliiv, näidates peategelasel vaeva voodist välja. Vaatamata ülestõusmise nimel võitlemisele tunneb peategelane, nagu vajuks ta sügavamale voodisse. Lisaks kasutab autor esimese isiku vaatepunkti, et aidata lugejal mõista peategelase mõtteid ja tundeid nende haigus.â€