Kasti ja vurrude diagramm on diagramm, mis näitab andmekogumi statistilist jaotust. Nii on lihtne näha, kuidas andmed numbritel jaotuvad, ja seda on lihtne ise teha!
1
Koguge oma andmed. Oletame, et alustame numbritega 1, 3, 2, 4 ja 5. Neid kasutatakse arvutusnäidete jaoks.
2
Korraldage andmed väiksemast suurimani. Võtke kõik oma numbrid ja asetage need järjekorda nii, et väikseimad numbrid oleksid vasakul ja suurimad numbrid paremal. Meie puhul on numbrite järjekord 1, 2, 3, 4 ja 5.
3
Leidke andmekogumi mediaan. Mediaan on andmekogumi keskmine arv, kui andmekogum on kirjutatud vähimast suurimani. (Seetõttu seadsime 2. sammus kõik numbrid ritta.) Meie näites toodud andmehulga puhul on 3 arv, mis asub täpselt keskel ja on seega meie mediaan. Mediaani nimetatakse ka teiseks kvartiiliks. Paaritu arvu arvudega andmekogumis on mediaanil alati sama arv arve mõlemal pool. Andmekogumi 1, 2, 3, 4, 5 puhul on mediaanarvul 3 enne seda ja 2 numbrit pärast seda. Nii saame olla kindlad, et see on meie mediaan. Mis saab siis, kui andmekogul, millega töötate, on paarisarv arv? Mis siis, kui peaksite leidma mediaani 2, 4, 4, 7, 9, 10, 14, 15? Mediaani leiate siit, võttes kaks keskmist arvu ja leides nende keskmise. Meie näites liidaksite 7 ja 9 kaks keskmist arvu ja jagaksite need 2-ga. 7 + 9 võrdub 16 ja 16 jagatud 2-ga võrdub 8. Selle andmekogumi mediaan oleks 8.
4
Leidke esimene ja kolmas kvartiil. Oleme juba leidnud andmekogumi teise kvartiili, mis on meie mediaan. Nüüd peame leidma andmestiku alumise poole mediaani; meie näites oleks see 3-st vasakule jääva kahe arvu mediaan. 1 ja 2 mediaan on (1 + 2) / 2 = 1,5. Tehke sama, et leida kahe arvust 3 paremale jääva arvu mediaan. (4 + 5) / 2 = 4,5.
5
Joonistage süžeejoon. See peaks olema piisavalt pikk, et sisaldada kõiki teie andmeid ja mõlemal küljel natuke lisaandmeid. Asetage numbrid kindlasti võrdsete intervallidega. Kui tegemist on kümnendkohtadega, näiteks 4,5 ja 1,5, märgistage kindlasti ka need.
6
Märkige süžeejoonele oma esimene, teine ja kolmas kvartiil. Võtke oma esimese, teise ja kolmanda kvartiili väärtused ja märkige need numbrid joonise reale. Märk peaks olema vertikaalne joon igas kvartiilis, alustades veidi süžeejoonest.
7
Tehke kast, tõmmates kvartiile ühendavaid horisontaalseid jooni. Ühendage ülemine või esimene kvartiil kolmanda kvartiili ülaosaga, läbides teise kvartiili. Ühendage esimese kvartiili põhi kolmanda kvartiili põhjaga, läbides kindlasti teise kvartiili.
8
Märkige oma kõrvalekalded. Leidke oma andmekogust väikseimad ja seejärel suurimad numbrid ning märkige need joonise joonele. Märkige need punktid väikese punktiga. Meie näite puhul on alumine kõrvalekalle 1 ja ülemine 5.
9
Ühendage oma kõrvalekalded horisontaalse joonega karbiga. Sirget, mis ühendab kõrvalekaldeid, nimetatakse mitteametlikult kasti ja vuntside maatüki “vuntsideks”.
10
Valmis. Vaadake kasti ja vurrude graafikut, et visualiseerida numbrite jaotust mis tahes andmekogumis. Näiteks ülemise kasti ja ka ülemise vurrude suurust vaadates saate hõlpsasti näha, kas andmekogumi numbrid kogunevad rohkem ülemisse kvartiili. Kast- ja vurrdiagrammid on suurepärased alternatiivid tulpdiagrammidele ja histogrammidele.