Kuraatoriks saamine, eriti selline, kes töötab tipptasemel sellistes asutustes nagu British Museum ja Smithsonian, nõuab palju tööd. Tippkuraatoritel on tavaliselt lisaks märkimisväärsele kogemusele ka doktorikraad ja magistritöö. Isegi madalamal tasemel kureerimine nõuab tavaliselt minimaalselt bakalaureusekraadi ja ulatuslikke kogemusi. Teisisõnu, see, kes soovib saada kuraatoriks, peaks plaanima pikalt koolis veeta.
Kuraatorid saavad töötada paljude erinevat tüüpi kogudega ja see on asi, millele tuleks oma haridustee alguses mõelda. Keegi, kes soovib näiteks kunstigaleriis kureerida, peaks õppima kunstiajalugu ja kaaluma spetsiaalsete kursuste läbimist, et omandada kogemusi konkreetses valdkonnas, nagu 18. sajandi Jaapani puugravüürid või 20. sajandi Saksa kunst. Seevastu keegi, kes soovib töötada muuseumis, mis tegeleb iidsetest kultuuridest pärit esemete kogudega, võib käsitleda kultuuriantropoloogiat kui uurimisvaldkonda.
Kuraatoriks soovija peaks bakalaureuseõppes omandama praktilise kogemuse. Kogemuste kogumiseks tuleks kasutada praktikat muuseumides, kunstigaleriides, raamatukogudes ja erikogudes ning mõnel kuraatoril on ka võimalused välitöödeks, näiteks arheoloogilistel ekspeditsioonidel. Kuraatoril on oluline mõista, kuidas esemeid hangitakse ja kogutakse, ning tunneks oma töö taga olevat keemiat ja teadust ning kunstiteoste ja esemete kultuurilist mõju.
Bakalaureusekraadi ja kogemustega võib keegi astuda magistriõppesse kuraatoriks. Mõned õppeasutused pakuvad spetsiaalselt kuraatoritele suunatud programme, teised aga aktuaalsemaid kunstiajalugu, antropoloogiat ja sellega seotud teemasid. Igaüks, kes soovib saada kuraatoriks, peaks teadma, milliste kogudega ta soovib töötada, et neid saaks õppida kraadiõppes. Keegi, kes soovib tegeleda näiteks varajase Rooma ajalooga, ei tohiks magistrantuuris maiade tsivilisatsiooni uurida.
Mõned kuraatorid leiavad tööd magistrikraadiga. Väikesed piirkondlikud muuseumid ja kunstigaleriid võivad leida selle piisava kvalifikatsiooni. Kui kellelgi on konkreetne töökoht huvipakkuv, võib olla soovitatav temaga rääkida, millistest omadustest ta kuraatori juures otsib. Samuti on magistrikraadiga suuremates muuseumides võimalik leida tööd muuseumitehniku, restauraatori või kuraatori assistendina.
Doktorikraadi omandamine ja kraadiõppe lõpetamine muudab kuraatori aga paremini töölevõetavaks. Samuti on kraadiõppe lõpetamise ajal soovitatav töötada võimalusel huvipakkuvas valdkonnas. See võib panna aluse ka täiskohaga tööle. Näiteks keegi, kes töötab rahvusmuuseumis magistrandina, võidakse avamisel suurema tõenäosusega kaaluda selle ametikoha leidmist. Kui kellestki on saanud kuraator, saab kvalifikatsiooni rakendada ka sellistele töödele nagu oksjonimajade esemete väärtustamine ja erakogude käsitlemine.