Kuigi paljud hollandi keelt kõnelevad inimesed valdavad hästi võõrkeeli (eriti inglise, saksa ja prantsuse keelt), võimaldab nende emakeele rääkimise õppimine juurdepääsu hollandi keelt kõnelevate inimeste südametele, mõtetele ja kultuurile nii Hollandis kui ka mujal maailmas. Hollandi keel pole lihtne õppida, kuna see sisaldab palju ingliskeelsele inimesele võõraid helisid ja konstruktsioone. Need väljakutsed muudavad aga hollandi keele valdamise veelgi rahuldust pakkuvamaks. Keeleõppe teekonna alustamiseks alustage allolevast 1. sammust.
1
Saate aru, kuidas hollandi keel arenes. Hollandi keel on klassifitseeritud läänegermaani keeleks, mis on tihedalt seotud teiste selle haru keeltega, sealhulgas saksa, inglise ja läänefriisi keeltega. Hollandi keel kujunes algselt välja alamsaksa alam-Frangi dialektist. Kaasaegne hollandi keel on siiski lahkunud oma saksa päritolust, kuna selles ei toimunud ülemsaksa kaashääliku nihet ega kasutata saksa umlauti grammatilise markerina. Lisaks on hollandi keel enam-vähem loobunud oma algsest grammatilise käändesüsteemist ja tasandanud palju selle morfoloogiat. Teisest küljest on hollandi sõnavara peamiselt germaani päritolu (kuigi see sisaldab rohkem romaani laensõnu) ja kasutab lausetes sama sõnajärje (SVO põhilausetes ja SOV kõrvallausetes).
2
Tea, kus hollandi keelt räägitakse. Hollandi keelt räägib emakeelena ligikaudu 20 miljonit inimest, peamiselt Hollandis ja Belgias. Seda räägivad teise keelena veel umbes 5 miljonit inimest. Lisaks Hollandile ja Belgiale kasutatakse hollandi keelt ka Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa, Suriname ja Indoneesia osades ning see on ametlik keel Kariibi mere saartel Hollandi Antillidel. Belgias kõneldavaid hollandi keele murdeid tuntakse ühiselt flaami keelena. Flaami keel erineb tavalisest hollandi keelest mitmel viisil, sealhulgas häälduse, sõnavara ja intonatsiooni poolest. Afrikaani keel, mida Lõuna-Aafrikas ja Namiibias räägib ligikaudu 10 miljonit inimest, on hollandi keele järeltulija ja neid kahte keelt peetakse vastastikku arusaadavaks. .
3
Alustage tähestiku ja hääldusega. Mis tahes keele õppimist alustades on tähestik hea koht alustamiseks.A (ah) B (laht) C (öelge) D (päev) E (ay) F (eff) G (khay) H (hah) I ( ee) J (yay) K (kah) L (ell) M (emm) N (enn) O (oh) P (maksa) Q (kew) R (õhk) S (ess) T (tay) U (ew) V (vay) W (viis) X (eeks) Y (ee-grek või ‘I’) Z (zed).Tegeliku häälduse osas sisaldab hollandi keel aga palju häälikuid, mida inglise keeles ei kasutata ja mis võivad seetõttu olla keerulised õppima. Ainsad tähed, millel on hollandi keeles sama hääldus kui inglise keeles, on kaashäälikud s, f, h, b, d, z, l, m, n, ng. Tähed p, t ja k on moodustatud samal viisil, kuid neid ei aspireerita (kõneldes õhku ei paisku). Parim viis mõne ebatavalisema kaashääliku ja täishääliku häälduse õppimiseks on neid kuulata ja korrata. Järgmine ülevaade ei ole ammendav, kuid aitab teil alustada: Täishäälikud: a (hääldatakse nagu “ah” keeles “rahulik”, kuid lühem), e (hääldatakse nagu “eh” “voodis”), i (hääldatakse nagu “ih” keeles “bit”), o (hääldatakse nagu “aw” keeles “käpp”, kuid ümarate huultega), oe (hääldatakse nagu “oo” keeles “too”, kuid lühem), u (hääldatakse nagu ” u” ärrituses” või “ir” “mustuses” ja y (hääldatakse nagu “i” “pin” või “ee” “sügavas”, kuid lühem). Kaashäälikud: mõned hääldatavad kaashäälikud. hollandi keeles on ch, sch ja g väga erinevad, mis kõik tekitavad kõri kõri (peaaegu nagu “ch” šotikeelses sõnas “loch”). Hollandi r võib olla rullitud või guturaalne, samas kui j-d hääldatakse nagu “y” “jah”.
4
Mõistke hollandi nimisõnade sugusid. Hollandi keel liigitab kõik oma nimisõnad ühte kahest soost – tavaline (de sõnad) või neutraalne (het sõnad). See on palju lihtsam kui saksa keel, millel on kolm. Selle välimuse põhjal võib olla raske ära arvata, mis soost sõna pärineb. Seetõttu on parem konkreetsete sõnade sugu nende õppimise ajal lihtsalt meelde jätta. Tavaline sugu on tegelikult mees- ja naissoo kombineeritud vorm, mida enam ei kasutata. Selle tulemusena kuulub umbes 2/3 nimisõnadest ühisesse sugukonda. Seetõttu on hea tehnika lihtsalt kõigi neutraalsete nimisõnade õppimine. Siis võite olla kindel, et kõik nimisõnad, mida te pole õppinud, on suure tõenäosusega tavalised. Neuterlikud nimisõnad saate tuvastada, õppides selgeks mitmeid reegleid. Näiteks kõik deminutiivsed nimisõnad (mis lõpevad je-ga) ja kõik nimisõnadena kasutatavad infinitiivid on neutraalsed. See kehtib ka sõnade kohta, mis lõpevad -um, -aat, -sel ja -isme, ning enamiku sõnade kohta, mis algavad tähtedega ge-, be- ja ver-. Samuti on alati neutraalsed sõnad värvide, kompassi suundade ja metallide kohta.
5
Õppige mõningaid levinumaid oleviku tegusõnu. Hollandi keele õppimise teel edenedes on hea mõte pähe õppida mõned kõige sagedamini kasutatavad olevikuverbid, kuna need on vajalikud lausete moodustamiseks. Zijn: “olema” olevikuvorm, hääldatakse “zayn”. Ik ben: I am (hääldatakse “ik ben”)Jij/u bent: You are (hääldatakse “yay / ew bent”)Hij/zij / het on: He/she/it on (hääldatakse “hay/zay/ut is” )Wij zijn: Me oleme (hääldatakse “vay zayn”)Jullie zijn: You are (hääldatakse “yew-lee zayn”)Zij zijn: Need on (hääldatakse “zay zayn”)Hebben: “omada” olevikuvorm, hääldatakse “heh-buhn”. Ik heb: mul on (hääldatakse “ik hep”) Jij/u hebt: teil on (hääldatakse “yay/ew hept”) Hij/zij/het heeft: tal on (hääldatakse “” hay/zay/ut hayft”)Wij hebben: Meil on (hääldatakse “vay heh-buhn)Jullie hebben: Sul on (hääldatakse “yew-lee heh-buhn”)Zij hebben: Neil on (hääldatakse “zay heh-buhn” )
6
Õppige loendama. Loendamine on oluline oskus igas keeles, nii et alustage hollandi keeles numbrite ühe kuni kahekümne õppimisega.Een: Üks (hääldatakse “ain”)Twee: Kaks (hääldatakse “tway”)Drie: Kolm (hääldatakse “dree”)Vier: Neli (hääldatakse “veer”)Vijf: viis (hääldatakse “vayf”)Zes: Kuus (hääldatakse “zehs”)Zeven: Seitse (hääldatakse “zay-vuhn”)Acht: Kaheksa (hääldatakse “ahgt”)Negen: üheksa (hääldatakse) “nay-guhn”)Tien: kümme (hääldatakse “teen”)Päkapikk: Üksteist (hääldatakse “elf”)Twaalf: Kaksteist (hääldatakse “twahlf”)Dertien: Kolmteist (hääldatakse “dehr-teen”)Veertien: Neliteist (hääldatakse ” vayr-teen”)Vijftien: viisteist (hääldatakse “vayf-teen”) Zestien: kuusteist (hääldatakse “zehs-teen”) Zeventien: seitseteist (hääldatakse “zay-vuhn-teen”)Achttien: kaheksateist (hääldatakse “ahgt-teen”) )Negentien: üheksateist (hääldatakse “nay-guhn-teen”) Twintig: kakskümmend (hääldatakse “twin-tuhg”)
7
Õppige nädalapäevad ja aasta kuud. Alustuseks kasulikku sõnavara sisaldab nädalapäevi ja aastakuusid.Nädalapäevad:esmaspäev = Maandag (hääldatakse “mahn-dahg”)Teisipäev = Dinsdag (hääldatakse “dinss-dahg”)Kolmapäev = Woensdag (hääldatakse “woons-dahg”) neljapäev = Donderdag (hääldatakse “don-duhr-dahg”) reede = Vrijdag (hääldatakse “vray-dahg”) Laupäev = Zaterdag (hääldatakse “zah-tuhr-dahg”) pühapäev = Zondag (hääldatakse) “zon-dahg”)Aasta kuud: jaanuar = jaanuari (hääldatakse “jahn-uu-ar-ree”), veebruar = veebruar (hääldatakse “fay-bruu-ah-ree”), märts = Maart (hääldatakse “mahrt” “), aprill = aprill (hääldatakse “ah-pril”), mai = Mei (hääldatakse “mai”), juuni = juuni (hääldatakse “yuu-nee”), juuli = Juli (hääldatakse “yuu-lee”), august = Augustus (hääldatakse “ow-ghus-tus”), september = september (hääldatakse “sep-tem-buhr”), oktoober = oktoober (hääldatakse “ock-tow-buhr”), november = november (hääldatakse “no-vem” -buhr”), detsember = detsember (hääldatakse “day-sem-buhr”).
8
Õppige värve. Erinevate värvide hollandikeelsete sõnade õppimine on hea viis kirjeldava sõnavara kogumiseks. Punane = rood (hääldatakse “rowt”) Oranž = oranje (hääldatakse “oh-rahn-yuh”) Kollane = geel (hääldatakse “ghayl”) Roheline = groen (hääldatakse “ghroon”) Sinine = blauw (hääldatakse “blaw”)Lilla = paars (hääldatakse “pahrs”) või purpur (hääldatakse “puhr-puhr”) Roosa = roosa (hääldatakse “row-zah”) Valge = wit (hääldatakse “whit”) Must = zwart (hääldatakse “zwahrt”) Pruun = bruin (hääldatakse “bruyn”) Hall = grijs (hääldatakse “greys”)Hõbe = zilver (hääldatakse “zil-fer”) Kuld = goud (hääldatakse) “kuidas t”)
9
Õppige mõnda kasulikku sõna. Mõne võtmesõna lisamine oma sõnavarasse võib teie hollandi keele vestlusoskusi oluliselt muuta. Tere = Hallo (hääldatakse “hah-low”) Hüvasti = Tot ziens (hääldatakse “toht seens”) Palun = Alstublieft (hääldatakse “ahl-stuuu” -bleeft”)Aitäh = Dank u wel (ametlik, hääldatakse “dahnk-ew-vehl”) või dank je wel (mitteametlik, hääldatakse “dahnk-yuh-vehl”) Jah = Ja (hääldatakse “yah”) Ei = Nee (hääldatakse “ei”)Abi = Abi (hääldatakse “hehlp”)Nüüd = Nu (hääldatakse “nuu”)Hiljem = Hiljem (hääldatakse “lah-tuhr”)Täna = Vandaag (hääldatakse “vahn-dahg”)Homme = Morgen ( hääldatakse “more-ghun”) Vasak = Lingid (hääldatakse “lingid”) Parem = Rechts (hääldatakse “reghts”) Otse ette = Rechtdoor (hääldatakse “regh-dore”)
10
Õppige mõned kasulikud fraasid. Järgmiseks on aeg liikuda edasi mõne kasuliku igapäevase fraasi juurde, mis aitavad teil põhilistes sotsiaalsetes suhtlustes navigeerida. Kuidas läheb? = Hoe maakt u het? (formaalne, hääldatakse “hoo mahkt uu hut”) või Hoe gaat het? (mitteametlik, hääldatakse “hoo gaht hut?”) Hästi, tänan = Goed, dank u (ametlik, hääldatakse “goot dahnk uu”) või Goed, dank je (hääldatakse “goot dahnk yuh”) Tore sinuga kohtuda = Aangenaam kennis te maken (hääldatakse “ahn-guh-nahm keh-nis tuh mah-kun”)Ma ei oska hästi hollandi keelt = Ik spreek niet goed Nederlands (hääldatakse “ick sprayk neet goot nay-dur-lahnts)Kas sa räägid inglise keelt? = Spreekt u Engels? (hääldatakse “spraykt uu eng-uls”) Ma ei saa aru = Ik begrijp het niet (hääldatakse “ick buh-grayp hut neet”) Olete teretulnud = Graag gedaan (hääldatakse “grahg guh-dahn” )Kui palju see maksab? = Hoeveel kost dit? (hääldatakse “hoo-vale kost dit”)
11
Hankige hollandi keele õppematerjale. Vaadake oma kohalikku raamatukogu või raamatupoodi või ostke veebis, et näha, mis seal on. Mitmetel keelekirjastusettevõtetel, nagu Assimil, Berlitz, Teach Yourself, Hugo, Pimsleur, Michael Thomas, Rosetta Stone ja Lonely Planet, on hulgaliselt hollandikeelseid ingliskeelseid raamatuid, helimaterjale ja arvutiprogramme. Samuti tahate end leida. hea kakskeelne sõnastik — üks parimaid hollandi keele sõnastik on välja antud kirjastuselt Van Dale ja see on saadaval mitmesugustes keelekombinatsioonides: hollandi-inglise, hollandi-prantsuse, hollandi-hispaania jne. Edenedes tahate aeglaselt liikuda arendada hollandikeelset raamatukogu, mis on täis lasteraamatuid (alustuseks), sõnamõistatuste raamatuid, mitteilukirjanduslikke raamatuid, romaane, luuleantoloogiaid ja ajakirju jne. Lugemine on hindamatu vahend keeleoskuste arendamiseks ja enda avamiseks loomulik hollandi keel. Kui jõuate sellesse punkti, peaksite hankima ka ükskeelne hollandi-hollandi sõnaraamat ja tesaurus.
12
Kuulake nii palju kui võimalik hollandi keelt. See võib osutuda keeruliseks, kui te ei tunne hollandlasi või elate hollandi keelt kõnelevas riigis, kuid võite alustada YouTube’i ja muude helimaterjalidega ning tegeleda hollandikeelsete vestluste pealtkuulamisega. Oluline on keele tunnetamine — kuulda, kuidas see kõlab, kuidas see töötab, kuidas see voolab.
13
Registreeruge hollandi keele kursusele või palkage Hollandi juhendaja. Kui teie elukohas on hollandi või belgia kultuurikeskus ja/või hollandi keelt kõnelevate inimeste kogukond, küsige ringi ja uurige, mis on saadaval keeletundide või eraõpetajate osas. Õiged õppetunnid emakeelena kõnelejatega aitavad teil paremini mõista nii keelt kui ka õpetada teile kultuuri elemente, mida raamatud üksi ei suuda.
14
Rääkige hollandi keelt kõnelevate inimestega. Harjutamine teeb meistriks. Ärge kartke, kui teete vigu, nii saate õppida. Kui hollandi keele kõneleja vastab teile inglise keeles, jätkake hollandi keele rääkimist. Alustage käputäie sõnadega ja liikuge järk-järgult ülespoole. Hollandi keeles töötama hakkamiseks muutke oma arvuti ja sotsiaalmeedia (Twitter, Facebook jne) liidese seaded hollandi/hollandi keelde. Keeles mõtlemiseks peate end keeles ümbritsema.
15
Reisige hollandi keelt kõnelevasse riiki ja sukelduge endasse. Hollandi keelt ei räägita ega õpita nii laialdaselt kui näiteks saksa, jaapani või hispaania keelt, mistõttu võib olla keeruline oma keeleoskust lihvida ilma hollandi keelt kõnelevasse riiki reisimata. Nii Holland kui ka Flandria pakuvad välismaalastele kultuurivahetusprogramme ja intensiivseid hollandikeelseid programme ülikoolide, koolide ja eraasutuste kaudu.
16
Hoidke avatud meelt. Parim viis keele ja kultuuri omandamiseks on avada sellele kõik oma meeled. Hollandi keele rääkimiseks peate mõtlema hollandi keeles ja olema hollandlane. Samal ajal ärge laske hollandi keelt kõnelejate kohta õpitud stereotüüpidel valitseda teie ootusi, muljeid ja mõtteviisi, kui reisite hollandi keelt kõnelevasse riiki. Asjad pole ainult tulbid, marihuaana, puukingad, juust, jalgrattad. , Van Gogh ja liberalism.