Arvutivõrgud mängivad olulist rolli meie igapäevaelu paljudes aspektides, alates meie kodudest kuni töökohtade ja avalike ruumideni. Kuigi arvutivõrgud võivad tunduda laiaulatusliku ja segadusttekitava teemana, võite alustada selles valdkonnas navigeerimise õppimist, alustades põhitõdedest ja seejärel jätkates õppimist omas tempos. Kui olete alati olnud uudishimulik, kuidas alustada, ja loodate saada aru, mis on arvutivõrgud, olete jõudnud õigesse kohta!
1
Arvutivõrgud: arvutivõrgud viitavad kahe või enama arvuti ühendamisele failide või muude ressursside jagamiseks. Arvuteid saab ühendada kas juhtmetega või juhtmevabalt (st WiFi kaudu). Kui arvutid on ühendatud, saavad nad suhelda mitmel kasulikul viisil, mis on igapäevaeluks hädavajalik, näiteks meilide saatmine, dokumentide printimine, heli ja video jagamine, veebis ostlemine ja isegi lihtsalt Internetis otsimine. Arvutivõrke on mitut tüüpi, mis teenivad erinevaid eesmärke ja mida kasutatakse erinevates kontekstides.Arvutivõrke saab ehitada riistvarast, nagu kaablid, optilised kiud ja ruuterid. Arvutivõrgud võivad koosneda ka tarkvarast, näiteks operatsioonisüsteemidest.Arvutivõrgud järgige suhtlemiseks protokolle (reegleid selle kohta, kuidas andmeid tuleks saata ja vastu võtta).
2
LAN (kohtvõrk): LAN ühendab arvuteid lühema vahemaa tagant või väiksematel aladel, näiteks kooli- või kontorihoones. LAN kipub olema odavam, kuna see on ehitatud odavamast riistvarast, nagu Etherneti kaablid, ning pakub ka suuremat turvalisust ja kiirust. Tavaliselt kuuluvad need eraomandisse.WLAN on kohtvõrgu traadita versioon.Paljud arvutivõrgud on määratletud geograafilise leviala järgi.
3
WAN (laivõrk): WAN ühendab arvuteid suurema vahemaa tagant, näiteks osariigist osariiki või kontinendist kontinendini. Tegelikult on Internet suurim WAN ja ühendab miljardeid arvuteid kogu maailmas! Veel üks näide WAN-i kasutamisest on see, kui peakontor on ühenduses kogu riigis asuvate filiaalidega. WAN kipub olema kallim, nõuab rohkem turvameetmeid ja on kollektiivne. Enamik WAN-e on valmistatud omavahel ühendatud kohtvõrkudest. WAN-e kasutatakse sageli äri- või ettevõtte kontekstis.
4
MAN (suurlinnavõrk): MAN ühendab arvuteid suurlinnapiirkonnas nagu linn. Need on tavaliselt suuremad kui kohtvõrgud, kuid väiksemad kui WAN-id. Kuna need on väiksemad kui WAN-id, kipuvad need olema kiiremad. Linnad ja valitsused haldavad tavaliselt MAN-e näiteks liikluse jälgimiseks ja õnnetuste lahendamiseks. MAN-id on samuti valmistatud omavahel ühendatud kohtvõrkudest.
5
PAN (personal area network): PAN-i kasutatakse ainult ühe isiku, nagu teie, teenindamiseks; Näiteks kui teie nutitelefon, tahvelarvuti ja sülearvuti loovad üksteisega ühenduse ja jagavad andmeid – näiteks kui sünkroonite fotosid kõigis kolmes –, siis moodustavad need PAN-i. PAN-võrgud kasutavad tavaliselt Bluetoothi, kuna see pakub mugavat lühitoimelist sidet.PAN-id võivad olla kas juhtmega (nt USB kaudu) või juhtmevabad (nt Bluetooth). WPAN on PAN-i juhtmevaba versiooni nimi.
6
IP-aadress (Internet Protocol address): IP-aadress on kordumatu number, mis on igal võrku ühendatud seadmel. IP-aadress aitab tuvastada, mis on hostvõrk ja kus see konkreetne seade hostvõrgus asub, mis aitab hõlbustada seadmete vahelist suhtlust, et teave jõuaks õigesse kohta. IP-aadressi võib pidada nagu meilisõnumit aadress.
7
Sõlmed: sõlm on võrgu sees asuv ühenduspunkt, mis võtab vastu, saadab, loob ja salvestab andmeid. Sõlm saab töödelda ja saata teavet mis tahes teisele sõlmele. Sõlmed nõuavad ka enne teabele (nt IP-aadressile) juurdepääsu saamist isikutuvastuse esitamist. Näiteks arvutid ja printerid loetakse sõlmedeks.
8
Ruuter: füüsiline või virtuaalne seade, mis saadab võrkude vahel teavet andmepakettide kujul. See aitab suunata liiklust nii, et teave jõuaks sihtkohta parimal viisil. Ruuterid tuleks eristada lülititest, mis saadavad teavet ühe võrgu sõlmede vahel. Näiteks ruuter oleks aktiivne, kui soovite dokumenti printida (see tagab, et teie dokument jõuab printerisse, mitte kõlarisse).A ruuter oleks aktiivne ka siis, kui otsite midagi Google’ist (see tagab, et teie otsing jõuab Google’i serveritesse).
9
P2P (peer-to-peer) arhitektuur: arvutivõrgus tähendab arhitektuur võrgu füüsilist ja loogilist raamistikku. Esimese tüübi puhul, mida nimetatakse P2P-ks, on kaks ühendatud arvutit “peer” ja neil on võrdsed võimsused. Seetõttu pole keskserverit vaja ja mõlemad arvutid saavad omavahel ressursse jagada.P2P võrkude juurutamine kipub olema odavam.
10
Klient-server arhitektuur: klient-server võrgus on üks arvuti “klient” (arvuti, mis taotleb või vajab juurdepääsu teenusele) ja teine on “server” (arvuti, mis pakub või vastab teenus). Ressursse ei jagata ja võrgus olevad kliendid peavad suhtlema teiste klientidega serveri kaudu.Klient-server võrke nimetatakse ka astmelisteks mudeliteks.Klient-server võrkude rakendamine on tavaliselt kallim.
11
Registreeruge veebikursusele. Saadaval on arvukalt veebikursusi (mõned tasuta, teised tasulised), kui soovite saada laiemalt ja põhjalikumalt teavet arvutivõrgu paljude komponentide (nt rohkem võrgutüüpe, arhitektuure ja turvafunktsioone) kohta. Need kursused annavad teile võimaluse proovida praktilisi projekte ja saada tagasisidet oma töö kohta ning enamik neist ei nõua kogemust. Saate valida programmi, mis sobib teie õppimise eesmärkidega kõige paremini. Mõned näited veebikursuste valikutest on Coursera (https://www.coursera.org/learn/computer-networking) ja MIT-i OpenCourseWare programm (https://ocw.mit). .edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-829-computer-networks-fall-2002).Veebikursusele registreerudes võib teil olla ka võimalus suhelda teistega, kes on sellest huvitatud. sama teema. Kui miski teid häirib, võite küsida abi oma kaaslastelt.
12
Võtke isiklikke tunde. Kui arvutivõrkude jaoks olulised isiklikud tunnid on saadaval ja juurdepääsetavad teie lähedal, võivad need olla veel üks suurepärane võimalus arvutivõrkude valdkonda sukeldumiseks. Võite proovida minna selle kohaliku asutuse veebisaiti, kus soovite isiklikult tundides osaleda, ja otsida nende kursuste pakkumisi, mis on sageli veebis loetletud. Kui olete üliõpilane, võite võtta asjakohaseid tunde. õppemaksu osana, isegi kui see pole teie peamine õppevaldkond. Kui teil on vähem aega või kui te ei soovi oma GPA-d negatiivselt mõjutada, võite isegi kursust auditeerida (kursusel osalemine ilma hinnet saamata). Siiski peaksite konkreetsete eeskirjade kohta oma kolledžist küsima. Kui te ei ole kolledži üliõpilane, võite siiski võtta tunde kohalikus kolledžis iga kursuse kaupa (näiteks täiendusüliõpilasena). ), kuid tõenäoliselt peate nende eest uuesti maksma. Küsige oma asutusest, millised võimalused on teile saadaval.
13
Vaadake õpetlikke videoid. Videod võivad olla väga kasulikud viisid arvutivõrkude loomise visuaalseks nägemiseks ja õppimiseks ning Internetis, näiteks Youtube’is, on palju suurepäraseid õpetusi ja videosarju. Need videod hõlmavad ka laia valikut teavet alates põhitõdedest kuni keerukamate kontseptsioonideni.
14
Lugege olulisi materjale. Lisaks struktureeritud kursustele ja videotele on ka palju raamatuid ja veebisaite, mis pakuvad üksikasjalikku ja kasulikku teavet arvutivõrkude kohta. Need materjalid võivad olla kas hüppepunktiks või võimaluseks õpitut muul viisil täiendada. Lisateavet leiate meie artiklitest arvutivõrkude kohta! Nii IBM kui ka Microsoft annavad ülevaate arvutivõrkudest ja selgitavad mõnda põhitermineid ja mõisteid nende vastavatel veebisaitidel.