Masinaehituses on ülekandearv kahe või enama blokeeriva käigu pöörlemiskiiruste suhte otsene mõõt. Üldreeglina on kahe käiguga tegelemisel nii, et kui vedav käik (see, mis saab otse mootorilt, mootorilt vms pöörlemisjõudu) on suurem kui veetav käik, pöördub viimane kiiremini ja vastupidi. Seda põhikontseptsiooni saame väljendada valemiga Hammaste arv = T2/T1, kus T1 on hammaste arv esimesel käigul ja T2 on hammaste arv teisel käigul.
1
Alustage kahekäigulise rongiga. Käiguarvu määramiseks peab teil olema vähemalt kaks käiku, mida nimetatakse käigukastiks. Tavaliselt on esimene käik mootori võlli külge kinnitatud “ajam hammasratas” ja teine koormusvõlli külge kinnitatud “ajam käik”. Nende kahe vahel võib olla ka suvaline arv käike, et edastada jõuülekannet ajamilt käigukastile: neid nimetatakse “tühikäikudeks”. Praegu vaatleme käigukasti, milles on ainult kaks käiku. Ülekandearvu leidmiseks peavad need käigud üksteisega suhtlema, teisisõnu, nende hambad peavad olema võrku ja üks peaks teist pöörama. Näiteks oletame, et teil on üks väike ajami käik (1. käik), mis keerab suuremat käiku (2. käik).
2
Loendage hammasratta hammaste arv. Üks lihtne viis kahe blokeeruva käigu ülekandearvu leidmiseks on võrrelda hammaste arvu (väikesed tihvtilaadsed eendid ratta servas), mis neil mõlemal on. Alustuseks tehke kindlaks, mitu hammast on ajamil. Saate seda teha käsitsi loendades või mõnikord kontrollides seda teavet, mis on märgitud käigul endal. Oletame näiteks, et meie süsteemi väiksemal ajamil on 20 hammast.
3
Loendage hammaste arv käitaval käigul. Järgmiseks määrake, mitu hammast on veoülekandel täpselt samamoodi nagu varem veoülekande puhul. Oletame, et meie näites on ajami hammasrattal 30 hammast.
4
Jagage üks hammaste arv teisega. Nüüd, kui teate, mitu hammast igal käigul on, leiate ülekandearvu suhteliselt lihtsalt. Jagage käitatavad hammasratta hambad veohammaste hammastega. Sõltuvalt ülesandest võite kirjutada vastuse kümnendkohana, murdena või suhtena (st x : y). Meie näites jagades veetava hammasratta 30 hammast veoülekande 20 hambaga saadakse meile 30/20 = 1,5. Võime selle kirjutada ka kui 3/2 või 1,5 : 1 jne. See ülekandearv tähendab seda, et väiksem juhi käik peab pöörlema poolteist korda, et suurem sõitev käik ühe täieliku pöörde sooritaks. See on mõistlik, kuna käitav käik on suurem, pöörleb see aeglasemalt.
5
Alustage rohkem kui kahe käiguga käigukastiga. Nagu nimigi ütleb, saab “käigukasti” valmistada ka pikast käikude jadast, mitte ainult ühest juhi käigust ja ühest juhitavast käigust. Nendel juhtudel jääb esimene käik juhi käiguks, viimane käik juhitavaks käiguks ja keskmised muutuvad tühikäiguks. Neid kasutatakse sageli pöörlemissuuna muutmiseks või kahe käigu ühendamiseks, kui otseülekanne muudaks need kohmakaks või ei oleks kergesti kättesaadav. Oletame näiteks, et ülalkirjeldatud kahekäigulist rongi juhib nüüd väike seitsmehambaline käik. . Sel juhul jääb 30-hambuline käik edasi veetavaks käiguks ja 20-hambuline käik (mis oli varem juht) on nüüd tühikäik.
6
Jagage veo- ja käitatavate hammasrataste hammaste arvud. Rohkem kui kahe käiguga käigukastide puhul on oluline meeles pidada, et ainult juht ja juhitavad käigud (tavaliselt esimene ja viimane) on olulised. Teisisõnu, tühikäigukäigud ei mõjuta üldse kogu rongi ülekandearvu. Kui olete oma juhi käigu ja juhi käigu tuvastanud, leiate ülekandearvu täpselt nagu varem. Meie näites leiame ülekandearvu, jagades veetava käigu kolmkümmend hammast meie uue juhi seitsme hambaga. . 30/7 = umbes 4,3 (või 4,3Â : 1 jne) See tähendab, et juhi käik peab pöörama umbes 4,3 korda, et saada palju suurem käitatav käik ühekordseks.
7
Soovi korral leia vahekäikude ülekandearvud. Võite leida ka tühikäigukäigu ülekandearvud ja teatud olukordades võite seda soovida. Sellistel juhtudel alustage veokäigust ja liikuge laadimiskäigu poole. Käsitlege eelmist käiku nii, nagu oleks see järgmise käigu puhul ajam. Vahepealsete ülekandearvude arvutamiseks jagage iga “ajamiga” käigu hammaste arv “veo” hammasratta hammaste arvuga iga blokeeriva käigukomplekti jaoks. Meie näites on vahepealsed ülekandearvud 20/7 = 2,9 ja 30/20 = 1,5. Pange tähele, et kumbki neist ei ole võrdne kogu rongi ülekandearvuga, 4.3. Kuid pange tähele, et (20/7) × (30/20) = 4,3. Üldiselt korrutatakse käigukasti vahepealsed ülekandearvud kokku, et võrduda üldise ülekandearvuga.
8
Leidke oma ajami pöörlemiskiirus. Kasutades ülekandearvu ideed, on veoülekande “sisend” kiiruse põhjal lihtne aru saada, kui kiiresti käitav käik pöörleb. Alustuseks leidke oma ajami pöörlemiskiirus. Enamikus käiguarvutustes on see antud pööretes minutis (RPM), kuigi toimivad ka teised kiiruse ühikud. Oletame näiteks, et ülaltoodud näites on käigukast seitsmehambalise juhi käiguga ja 30-hambalise käiguga. käik, ajami käik pöörleb 130 p/min. Selle teabe põhjal leiame järgmiste sammude käigus juhitava käigu kiiruse.
9
Ühendage oma teave valemiga S1 × T1 = S2 × T2. Selles valemis tähistab S1 veoülekande pöörlemiskiirust, T1 tähistab veoülekande hambaid ning S2 ja T2 ajami kiirust ja hambaid. Täitke muutujaid, kuni teil on määratlemata jäänud vaid üks. Sageli lahendate seda tüüpi probleemide puhul S2, kuigi see on täiesti võimalik lahendada mis tahes muutuja puhul. Meie näites saame olemasoleva teabe ühendamisel järgmise: 130 RPM × 7 = S2 × 30
10
Lahenda. Ülejäänud muutuja leidmine on algebra küsimus. Lihtsalt lihtsustage ülejäänud võrrandit ja eraldage muutuja võrdusmärgi ühel küljel ja saate vastuse. Ärge unustage märgistada seda õigete ühikutega, mille eest võite koolitöös punkte kaotada. Meie näites saame lahendada järgmiselt: 130 p / min × 7 = S2 × 30910 = S2 × 30910/30 = S230. 33 p / min = S2 Teisisõnu, kui ajam pöörleb kiirusel 130 p / min, pöörleb ajam kiirusel 30,33 p / min. See on mõistlik, kuna käitav käik on palju suurem, pöörleb see palju aeglasemalt.