Kuidas ma saan veiselihastroganovi valmistada?

On palju niinimetatud etnilisi roogasid, mis tegelikult ei sarnane või ei sarnane üldse ühegi oma päritolumaa kohaliku toiduga. Üks näide sellest on pseudo-Hiina roog Chop Suey. See leiutati Ameerika maitsete rahuldamiseks. Veiseliha stroganoff on aga hoopis teine ​​teema. Selle leiutas Venemaal Peterburis legendi järgi vene kokk. See on hapukoorepõhises kastmes seentega küpsetatud veiseliha, mida serveeritakse munanuudlitega.

Lugu räägib, et 1890. aastatel korraldati selles linnas kokakunstivõistlus ja leidlik kokk viis oma roaga koju esikoha. Ka jutu järgi oli peakoka peapatroon krahv Pavel Aleksandrovitš Stroganov ja tema auks sai roog nime. Teised allikad ütlevad, et põhiretsept oli tegelikult olemas olnud palju kauem kui apokrüüfiline kokk ja sai Stroganovi nime, kuna ta oli tsaari-Venemaa kuulsus. Tegelikult ilmus sarnane retsept ühes vene kokaraamatus 1871. aastal. Veiselihastrooganov hakkas Ameerika kodudes levima 1940. aastatel. Olenemata päritolust, on veiselihastrooganov maitsev ja rikkalik roog, mida nauditakse nii Venemaal kui ka mujal maailmas.

Hea veiselihastrooganov kasutab hautatud liha või viilutatud steigikuubikuid, veiselihapuljongit, seeni, hapukoort ja paprikat. Tavaretsept nõuab 3 naela (1.37 kilogrammi) kuubikuteks lõigatud liha. Pruunista liha paksus potis kuumas õlis ja tõsta kõrvale. Haki 1/3 tassi šalottsibulat või sibulat peeneks ja pruunista 5 supilusikatäis võis. Lisage 1 1/2 naela (680 grammi) viilutatud nööbi seeni ja pruunistage. Maitsesta segu soola ja pipraga ning küpseta sageli segades, kuni segu aurustub. Valage sisse 1 tass veiselihapuljongit ja segage, lisades vajadusel paksendamiseks 1 tl maisitärklist ja segage, kuni vedelik pakseneb. Lisage segule 1 tass hapukoort, 1 1/3 spl Dijoni sinepit ja liha ning hautage, kuni liha on saavutanud soovitud küpsusastme. Lisa maitse järgi paprikat ja musta pipart. Serveeri laiade munanuudlite peal. Mõnes retseptis lisatakse puljongiga veini või konjakit, kuid see pole kohustuslik.

Veiselihastrooganov sai kahtlemata populaarseks, sest seda sai valmistada sellest, mis kokkadel köögis käepärast oli. See oli hea viis tollal proletariaadi seas nappinud liha pikendamiseks perele ning oli ka soojendav, kõhtu täitev roog. Veiselihastrooganov on endiselt hea roog jahedateks sügis- või talvepäevadeks. Nagu enamik häid retsepte, on veiselihastrooganov kaugelt ära elanud need, kes selle algselt välja mõtlesid, ja on endiselt populaarne.