Enesetapp on 15–24-aastaste hulgas kolmas surmapõhjus. Tüdrukud kipuvad mõtlema enesetapule ja proovivad enesetappu umbes kaks korda sagedamini kui poisid, kuid poisid surevad enesetapu läbi neli korda sagedamini kui tüdrukud. Enesetapu kaalumine on teismelise jaoks suur asi ja vanemate jaoks hirmutav olukord. Suitsiidse teismelisega suheldes jääge rahulikuks ja pidage meeles, et saate sellega hakkama.
1
Märka kõiki depressiooni märke. Depressioon korreleerub tugevalt enesetapuriskiga. Depressiooni sümptomeid tuleb võtta tõsiselt. Pöörake tähelepanu järgmistele depressiooniga seotud sümptomitele: apaatia liigne süütunne kurbus lootusetus sotsiaalne tagasitõmbumine; energiakadu; keskendumisraskused; mälukaotus
2
Jälgige käitumise muutusi. Järsk muutus käitumises võib viidata enesetapumõtetele, eriti kui käitumismuutused on tavapärasest oluliselt erinevad. Käitumise muutused võivad hõlmata järgmist: vähenenud kooli-/töötulemused; vähenenud sotsiaalsetele suhetele pühendatud aeg; vähenenud osalemine sellistes tegevustes nagu sport või hobid; suurenenud ärrituvus; ärevus; kurnatus; ebastabiilne käitumine (nt uimastite tarbimine või ohtlik tegevus); – enesevigastamine (nt lõikamine);
3
Pange tähele unehäireid. Kui tundub, et teie laps ei saa terve päeva voodist tõusta või kui teie laps on magamise lõpetanud, on see mure. Mõnikord on teismelistel erinev magamisgraafik kui täiskasvanutel või lastel, eelistades olla hilja üleval, kuid olge teadlik sellest, mida teie teismeline teeb, kui nad hiljaks jäävad, ja kas tegevused on positiivsed.
4
Jälgige toitumisharjumuste muutusi. See võib hõlmata isutust või ülesöömist. Nii üles- kui ka alasöömine võivad viidata vaimse tervise probleemidele. Hinnake, millal muutused hakkasid toimuma ja kas samal ajal toimusid muud muudatused.
5
Pange tähele, kas teie lapsel on mingeid riskitegureid. Riskitegurid on kõik seosed, mis võivad kaasa aidata teismeliste enesetapuriski suurenemisele. Levinud riskitegurid on järgmised: varasemad enesetapukatsed, vaimse tervise diagnoosimise ajalugu (skisofreenia, depressioon, ärevus, bipolaarne häire) alkoholi või muude ainete tarbimine Agressiivne käitumine Hiljutine/tõsine kaotus (surm, vanemate lahutus, purunenud romantiline suhe) Segadus või toetuse puudumine avastamises. seksuaalne identiteet Kiusatav või kiusajaks olemine Suitsiidide perekondlik ajalugu Perevägivalla esinemine perekonnas
6
Võtke enesetapuähvardusi tõsiselt. Ärge pühkige maha ühtki enesetapuähvardust. Mõnel juhul on enesetapuoht appihüüd, üks viis öelda “ma ei tea, kuidas hakkama saada”. Kui seda ignoreeritakse, võib teismeline otsustada tegutseda impulsi alusel. Inimese eluga tegelemisel on parem eksida ettevaatusega.
7
Lähenege teismelisele rahulikult. Kui nad ähvardavad, nutavad, kõnnivad ja/või karjuvad, proovige teismelisega rääkida väga hoolival ja rahulikul toonil. Te ei soovi olukorda eskaleerida. Olge teadlik, et jääte rahulikuks ja proovige leevendada ka teismelist, et ta tunneks end rahulikult.
8
Rääkige teismelisega. Paluge oma teismelisel rääkida, mis toimub ja milliseid tundeid nad kogevad. Ärge kartke kasutada sõna enesetapp. Kuulake tähelepanelikult ja ärge katkestage; laske oma teismelisel väljendada kõike, mida neil öelda on. Ära heida nende probleeme maha ega ole vihaseks, nende aeg on rääkida. Laske neil väljendada oma negatiivsust, mida nad tunnevad. Küsige neilt, mida nad oma elus vajavad, mis aitaks neil edasi elada. Tuletage neile meelde positiivseid asju, mis nende elus on, või sündmusi, mida nad ootavad. Ütle neile, et nende elu läheb paljudele inimestele korda. Tuletage teismelisele meelde, et neid armastatakse ja toetatakse ning et olete nende jaoks olemas. ÄRGE süüdistage oma teismelist ega esitage mingeid süüdistusi. See on teie kord kuulata ja hoiduda hinnangutest. Ole toeks. Teismelise turvalisus on esimene prioriteet.
9
Küsige teismeliselt, kas tal on enesetapuplaan. Plaan on viis, kuidas nad tahavad enesetappu läbi viia. Kui teismelisel on plaan, siis küsige, kas tal on plaani elluviimiseks vahendeid (pillid, relv jne). Seejärel küsige, millal teismeline kavatseb enesetapu sooritada, ja lõpuks küsige, kas ta tõesti kavatseb enesetapu sooritada.
10
Hinnake suitsidaalsuse riski. Pärast kavatsuste, plaanide ja vahendite kohta küsimuste esitamist hinnake teismelise enesetapuriski: madal – väljendab mõningaid enesetapumõtteid, tal pole enesetapuplaani. Ütleb, et ei võta endalt elu .Mõõdukas – Väljendab enesetapumõtteid. Tal on ebamäärane plaan, mis pole eriti surmav. Ütleb, et nad ei võta endalt elu. Kõrge – Väljendab enesetapumõtteid. Tal on konkreetne plaan, mis on surmav. Ütleb, et võtavad endalt elu. Raske – Väljendab enesetapumõtteid. Tal on konkreetne plaan, mis on surmav. Ütleb, et kavatseb endalt elu võtta.
11
Helistage hädaabiteenistustele. Kui leiate, et oht on tõsine ja nende elu on ohus, helistage kindlasti kiirabi. Eriti kui nad tunnistavad, et on enesetapumõtted, võivad nad vajada rohkem abi, kui saate neile kodus anda. Võite teismelise kiirabisse sõidutada või kui nad ei taha koostööd teha, kutsuda kiirabi.
12
Minge oma teismelisega haiglasse. Haigla pakub turvalist keskkonda, kus saab teie teismelist jälgida ja osutada neile viivitamatut abi. Meditsiini- ja vaimse tervise spetsialistid teevad nendega koostööd, et end paremini tunda. Haigla suudab ja hoiab neid turvaliselt ning leevendab olukorda.
13
Järgige psühhiaatrilist plaani. Enamik haiglaid aitab teismelisel koostada plaani, kuidas tulevikus enesetaputundega toime tulla, ja viise, kuidas praegu toime tulla. Järgige väljakirjutamise juhiseid selgelt ja järgige haigla korraldusi. Tavaline on pöördumine teismelise arsti või vaimse tervise töötaja poole, et saada järelkontrolli.
14
Hoidke tulirelvi ohutult. Suitsiidirisk suureneb dramaatiliselt, kui teismelistel on kodus juurdepääs tulirelvadele, ja peaaegu 60% kõigist USA enesetappudest toimub relvaga. Hoidke kõiki kodus olevaid relvi ohutult laadimata, lukustatuna ning lastele ja teismelistele kättesaamatus kohas.
15
Peida alkohol, noad ja ravimid. Juurdepääs vahenditele võib suurendada teismeliste enesetapu riski. Hoidke alkohol, noad ja kõik potentsiaalselt surmavad ravimid lukustatuna, kui olete mures, et teie teismeline kasutab neid enesetapu vahendina. Alkoholi ja nugade jaoks kasuta köögis kapil olevat lukku ning ravimite jaoks seifi.
16
Tegelege raviga. Otsige terapeudi, et aidata oma teismelisel õppida toimetulekuoskusi depressiooni ja enesetapumõtetega. Pereteraapiast võib abi olla, et pereliikmed mõistaksid teismelise tundeid ja kuidas teismelist tulevikus toetada. Mõned teismelised võivad hakata võtma ravimeid, mida saab psühhiaatri kaudu välja kirjutada ja jälgida.