Oluline on ära tunda meningiidi nähud ja sümptomid, et saaksite võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda, et seda hinnata ja diagnoosida, kui kahtlustate meningiidi esinemist. Meningiit on tõsine, potentsiaalselt eluohtlik seisund ja arsti poole pöördumine võib teie tulemust oluliselt muuta. Arst saab meningiidi ametlikult diagnoosida vereanalüüside, peapildi ja lumbaalpunktsiooni (selgroost võetud proovi) kombinatsiooni abil. Kui teie diagnostilised testid on meningiidi suhtes positiivsed, peate viivitamatult saama ravi.
1
Tuvastage meningiidi tavalised nähud ja sümptomid. Meningiit algab sageli gripilaadsete sümptomitega ja võib sealt edasi areneda tõsisemaks. Märgid ja sümptomid, millele tuleb tähelepanu pöörata, on järgmised: Palavik Iiveldus ja/või oksendamine Tugev peavalu Ebatavaline unisus Vähenenud söögiisu Nahalööve (see on enamasti hilises staadiumis sümptom) Kaela jäikus (see on enamasti hilises staadiumis sümptom) Valgustundlikkus, mida nimetatakse “fotofoobiaks” (enamasti on see hilisemas staadiumis sümptom)
2
Tea, kuidas meningiit vastsündinutel avaldub. Meningiit avaldub vastsündinutel (ja alla kaheaastastel lastel) erinevalt kui vanematel lastel ja täiskasvanutel. Märgid ja sümptomid, mida imikutel meeles pidada, on järgmised: Palavik Ebatavaline unisus ja/või ärrituvus (nt pidev nutt) Turse fontanelis (pehme koht teie lapse pea ülaosas) Kehv toitmine Kaela jäikus
3
Vajadusel otsige viivitamatult arstiabi. Meningiidi eduka ravi üks võtmeid on selle kiire diagnoosimine. Seda seetõttu, et mida kiiremini saab arstiabi, seda parem on nii leviku tõkestamine kui ka sellesse suremise riski vähendamine. Oluline on otsida kohest arstiabi, kui teil või kellelgi teisel ilmneb mõni järgmistest: kaela jäikus lisaks gripilaadsetele sümptomitele. Kaela jäikus on üks kardinaalseid märke, mis sageli eristab meningiiti üldisest gripilaadsest haigusest; kui teil või kellelgi teisel tekib see sümptom, on oluline pöörduda viivitamatult arsti poole. Gripilaadsed sümptomid, mis tunduvad tavalisest raskemad. Oluline on mõista, et bakteriaalne meningiit võib olla väga tõsine ja isegi surmav, kui seda kohe ei ravita. Kui kahtlete, pöörduge pigem varem kui hiljem professionaalse arsti poole.
4
Pöörduge arsti poole, kui olete olnud meningiidiga inimese läheduses. Veel üks oluline asi, mida tuleb tähele panna, on see, et kui olete viibinud kellegi juures, kellel on diagnoositud meningiit, on oluline, et te pöörduksite ka arsti poole, et veenduda, et teil seda ei ole. See on eriti oluline, kui haigel inimesel on diagnoositud bakteriaalne meningiit.
5
Mine vereanalüüsile. Üks esimesi asju, mida teie arst teeb, kui ta kahtlustab, et teil võib olla meningiit, on vereanalüüsi võtmine. Teie verd uuritakse valgete vereliblede arvu suurenemise suhtes (tavaline infektsiooni tunnus) ja teie verd külvatakse ka spetsiaalses tassis, et näha, millised mikroorganismid (nt bakterid) kasvavad. Kui leitakse mikroorganisme, näiteks baktereid teie veres (nn verekultuuris), saab teie arst kinnitada infektsiooni olemasolu ja teada, milline viirus on selle eest vastutav. Arst saab analüüsida ka tassis kasvanud viirust, et tuvastada, kas see on. tundlikkus antibiootikumidele.” See tähendab, et ta näeb, millised antibiootikumid on teie keha nakatanud konkreetse mikroorganismi tapmisel tõhusad või mitte.
6
Tehke oma pea CT-uuring. Kui arst kahtlustab, et teil võib olla meningiit, saadetakse teid ka teie pea CT-uuringule. Tõenäoliselt saate selle kiirabist, et tagada selle kiire kättesaamine. CT-skannimise eesmärk on hinnata ebatavalist turset teie pea piirkonnas ja kontrollida, kas teie arstidel on ohutu jätkata. mida nimetatakse “nimmepunktsiooniks” (üks test, mis võib kindlalt kinnitada, kas teil on meningiit või mitte). Kui esineb ülemäärast turset või põletikku, võib lumbaalpunktsioon (seljaaju löök) olla liiga ohtlik. “aju herniatsiooni” riskile. See on siis, kui ajukude surutakse kokku, mis võib põhjustada surma.
7
Tehke lumbaalpunktsioon. Nimmepunktsioon on üks kindel viis kindlaks teha, kas teil on meningiit või mitte. Pärast CT-skannimist, et tagada selle ohutus, sisestab arst nõela teie seljaaju kanalisse, et saada tserebrospinaalvedeliku (CSF) proov. Seejärel kontrollitakse teie CSF-i muuhulgas bakterite ja muude mikroorganismide esinemise suhtes. Kui teil on meningiit, näitab lumbaalpunktsioon suure tõenäosusega madalat glükoosisisaldust (suhkrut), kõrgenenud valgete vereliblede (immuunrakud) ja suurenenud valgusisaldus.Teie arst võib kultiveerida ka teie CSF-i (tserebrospinaalvedelikku), et näha, kas bakterid või mikroorganismid kasvavad. Kui jah, võib arst teha “tundlikkustesti”, et teha kindlaks, millised antibiootikumid (või muud antimikroobsed ained) on esinevad viirused. vastuvõtlik (st määrata teile edasiliikumisel kõige tõhusam ravi). Hoiatage, et lumbaalpunktsioon võib olla üsna valus, kuna seljaaju kanalisse sisestatud nõel on suur.
8
Küsige oma arstilt antibiootikume. Kui on piisavalt suur kahtlus, et teil võib olla bakteriaalne meningiit, alustab teie arst ravi laia toimespektriga (väga üldistatud) antibiootikumidega isegi enne lõplike testitulemuste saamist. Seda seetõttu, et bakteriaalne meningiit võib viivitamatu ravi puudumisel olla väga ohtlik ja isegi surmav. Seetõttu on arstid koolitatud olema ettevaatlikud ja andma teile antibiootikume kuni täiendavate analüüside tulemuste selgumiseni. Kui bakteriaalne meningiit leiab kinnitust, valib arst tõenäoliselt teile edaspidiseks spetsiifilisema antibiootikumi. Antibiootikumi valik sõltub “tundlikkuse testimise” tulemustest; teisisõnu, millisel antibiootikumil oli parem tõhusus teie spetsiifilise bakteriaalse meningiidi tüve ravimisel.
9
Küsige kortikosteroidide kohta. Teine ravi, mida võib manustada koos antibiootikumidega, on kortikosteroidid. Need on immuunsüsteemi pärssivad ained, mis võivad vähendada potentsiaalselt ohtlikku põletikku ajupiirkonnas ja ajukelmetes (konkreetne piirkond, mida meningiit mõjutab). Pange tähele, et raskematel juhtudel võib vaja minna ka krambivastaseid (krambivastaseid) ravimeid. sest infektsioon ja sellele järgnev ajupiirkonda ümbritsev põletik võivad mõnel raskemal juhul põhjustada krampe.
10
Saada toetavat ravi. Igat tüüpi meningiidi korral pakutakse lisaks ravimitele toetavat ravi, mis aitab teie paranemisel kaasa aidata. Toetava ravi elemendid, mida teie arst pakub ja/või soovitab, on järgmised: kõigi igapäevaste tegevuste (nt töö ja muu) lõpetamine ning voodis puhkamine, kuni ilmnevad piisavalt positiivsed paranemisnähud. Rohke vedeliku joomine, et hoida oma hüdratatsioonitaset turvalises ja sobivas vahemikus. IV vedelikke võib manustada haiglatingimustes, kui suukaudsest vedelikust üksi ei piisa. Valuravimite saamine palaviku ja valude vähendamiseks vastavalt vajadusele.
11
Mõistke, et viiruslikku meningiiti ravitakse erinevalt. Viiruslik meningiit on palju vähem murettekitav kui bakteriaalne meningiit ja on oluline märkida, et antibiootikumid ei ole viirusliku meningiidi ravis tõhusad (kuigi neid võidakse siiski pakkuda nn sekundaarse bakteriaalse infektsiooni ennetamiseks – kui viirusinfektsioon muutub tõsisem bakteriaalne).Kui tehakse kindlaks, et teil on viiruslik meningiit, on ravi alustalaks toetav ravi, samuti piisav puhkus ning pidev meditsiiniline järelevalve ja kontroll kuni paranemiseni.Kui teil on viiruslik meningiit, mille on põhjustanud HSV (herpes simplex viirus), võite saada viirusevastast ravi. Kõigil muudel viirusliku meningiidi põhjustel ei ole aga praegu ravi saadaval.