Privaatsus on loomulikult mureks igale lahutusmenetluse osapoolele. Abielulahutused hõlmavad palju isiklikku, finants- ja ajaloolist teavet, mis tehakse kohtule kättesaadavaks, et ametnikud saaksid oma otsuseid teha. Ehkki lahutuse toimumist peetakse tavaliselt avalikuks, ei ole üksikasjalikud andmed, süüdistused, nõuded ja finantsteave üldiselt seda. Kohtusüsteemid ja valitsusasutused hoolitsevad sageli selle eest, et kaitsta üksikisikuid isikuandmete põhjendamatu avaldamise eest. Mõnel juhul saavad üksikasjalikud lahutusdokumendid ainult petitsiooni esitajad või vastajad.
Igal reeglil on erandeid, kusjuures lahutusandmed ei erine. Näiteks vanad lahutuskirjed 1800. aastate algusest kuni keskpaigani võivad olla kättesaadavad uurijatele või neile, kes otsivad dokumente genealoogilistel põhjustel. Nende juriidiliste dokumentide ja dokumentide avaldamine on üldiselt piiratud osapooltega, kes suudavad näidata konkreetset vajadust teabe järele, näiteks järeltulijad või seaduslikud uurijad. Mõnel juhul nõuab sellistele dokumentidele juurdepääsemine huvitatud isikute avaldamist või kohtumäärust. Erinevalt sünnitunnistustest või muudest elutähtsatest dokumentidest ei ole üksikasjalikud lahutusdokumendid üldiselt midagi, millele avalikkus ei vaja juurdepääsu isegi uurimistegevuses.
Abielulahutuse dokumentide saamise protsess võib riigiti erineda. Näiteks Ameerika Ühendriikides määravad osariigid ja nende reguleerivad organid lahutusdokumentide käsitlemise. Igal osariigil on lahutuse andmiseks erinõuded, seega on juurdepääs dokumentidele samuti väga erinev. Enamasti peab valitsusasutus lahutuste ja asjaosaliste üle arvestust, kuid lahutuse otsustanud kohus peab tegeliku lahutusmääruse või kokkuleppeteabe üle arvestust kohtusekretäri büroos. Avalikkuse juurdepääs teabele selle kohta, kas konkreetne lahutus toimus, või juhtumi üksikasjade kohta, sõltub selle osariigi eeskirjadest.
Teistes riikides, näiteks Inglismaal, Šotimaal või Iirimaal, on lahutusdokumentidele juurdepääsuks ainus viis esitada avaldus abielulahutuse eest vastutavale agentuurile. Näiteks Inglismaal tuleb rohkem kui 20 aasta taguse lahutuse kohta dokumentide saamiseks esitada rahvusarhiivi avaldus. Praeguste lahutuste kohta lahutusdokumentidele juurdepääsu saamiseks tuleb esitada avaldus perekonnaosakonna põhiregistrile. Mõlemal juhul peab teavet otsiv isik esitama asjaosaliste nimed ja põhjuse, miks ta soovib faili vaadata. Lubatud juurdepääsu taseme otsustab loa andmise eest vastutav ametnik.