Mis on rohelised oad?

Rohelised oad on mustade ubade ja ubadega samasse perekonda kuuluv toiduaine. Need koosnevad rohelisest kaunast, mille sees on väikesed seemned, ja neid süüakse tavaliselt koos ühe ühikuna. Rohelisi ube nimetatakse mõnikord ubadeks või ubadeks. Mõiste “uba” pärineb valmistamisrutiinist, mille käigus eemaldatakse enne küpsetamist iga oa tagaosast kiud. Paljudel uuematel roheliste ubade tüvedel pole tegelikult enam nööri ja ainus vajalik ettevalmistus on otste ära lõikamine.

Tavaliselt süüakse ube värskelt ja nende ostmisel on üldiselt oluline valida kõrgeima kvaliteediga oad. Enamik eksperte ütleb, et erkroheline värv on hea märk ning sellel ei tohiks olla verevalumeid ega muid märgatavaid vigu. Oad peaksid üldiselt olema kõvad ja krõbedad ning purustamisel kostma kuuldavat pragunemist. Oluline on hoida ube külmkapis vahetult enne nende valmimist ja enne küpsetamist on hea neid pesta.

Enamik toitumisspetsialiste arvab, et rohelised oad on väga tervislikud toiduained. Need sisaldavad üldiselt palju olulisi vitamiine ja üsna vähe kaloreid. Rohelistes ubades on ka suhteliselt palju kiudaineid, mis võivad aidata seedimist, ja neis on palju K-vitamiini, mis võib aidata inimesel säilitada tugevaid luid. Mõned toitumisspetsialistid usuvad, et rohelised oad võivad olla väga kasulikud võitluses südamehaiguste vastu. Neil on mitmeid vitamiine, mis aitavad vähendada veresoontesse koguneva kolesterooli kogust.

Inimesed küpsetavad rohelisi ube üldjuhul lisandina või suurema roa väikese osana ning pearoana kasutatakse neid harva. Paljudel juhtudel keedetakse need lihtsalt vees väga vähese täiendava ettevalmistusega. Neid kasutatakse ka tohutul hulgal erinevates retseptides alates suppidest kuni vormiroogadeni ning erinevatel kultuuridel on nende valmistamisel erinev lähenemine.

Esimest korda kodustasid rohelised oad Lõuna-Ameerika riigis Peruus selle piirkonna põlishõimude poolt. Sealt levisid nad üle kogu Uue Maailma. 16. sajandil tutvustasid Ameerikast naasnud Hispaania meremehed rohelist uba lõpuks Euroopasse ja sellest sai kiiresti populaarne toiduaine. Lõpuks levisid need üle kogu maailma. Roheline uba on aja jooksul muutunud järk-järgult populaarsemaks ja neid süüakse väga erinevates kohtades.