Kortisool on steroidhormoon, mida toodavad neerupealised vastusena stressile, mõjutades vererõhku, veresuhkrut ja immuunsüsteemi. Saadaval on sünteetilised steroidravimid, mis on sarnased kortisooliga ja mida kasutatakse tavaliselt selliste haiguste raviks nagu astma. Mõnikord põhjustab organismis hormoone tootva kasvaja või steroidravimite pikaajaline kasutamine selle, et keha puutub kokku liiga palju kortisooli. Selle tulemuseks on nn Cushingi sündroom, mille puhul näole, rinnale ja kõhule lisandub kaal ning nahk muutub õhukeseks ja hapraks. Samuti võivad esineda nõrgad luud ja lihased, väsimus ja emotsionaalsed muutused, kõrge vererõhk ja menstruaaltsükli häired.
Cushingi sündroom on haruldane seisund, mille puhul kõrgenenud kortisooli tase on kõige sagedamini põhjustatud steroidravimite võtmisest kroonilise või käimasoleva haiguse korral. Teine põhjus, mis on vähem levinud, on aju sees hüpofüüsi sees kasvav kasvaja, mida tuntakse hüpofüüsi adenoomina. See kasvaja ei ole vähkkasvaja, kuid see toodab nn adrenokortikotroopset hormooni ehk ACTH-d, mis toimib neerupealistele, pannes need tootma kortisooli. Kui hüpofüüsi adenoomi põhjustab kõrge kortisooli tase, nimetatakse seda seisundit Cushingi tõveks. Harvemini võivad liigse kortisoolisisalduse põhjuseks olla neerupealiste kasvajad või kasvajad, mis toodavad ACTH-d teistes kehaosades.
Liiga kortisoolisisalduse tagajärjed arenevad aja jooksul ja võivad olenevalt inimesest erineda. On tavaline, et jäsemed jäävad peenikeseks, samal ajal kui rasv koguneb torso ja näo ümber ning pahkluud võivad veepeetuse tõttu tursuda. Nägu võib muutuda punetavaks ja naistel võivad näokarvad hakata kasvama. Mõnikord on näha härjakübarat, mille kaela taha ja õlgadele koguneb rasv. Nahk muutub kergesti sinikateks ja võivad tekkida venitusarmid.
Liiga palju kortisooli võib põhjustada väsimust, valulikkust ja lihasnõrkust, kusjuures kõige enam mõjutavad õlad, õlavarre ja säärelihased. Immuunvastus muutub vähem tõhusaks, infektsioonide tekkimise tõenäosus suureneb ning täppide ja lõikehaavade paranemine võtab kauem aega. Naistel võivad tekkida menstruaaltsükli häired või menstruatsioon võib täielikult katkeda.
Kõrge vererõhk, rabedad luud ja diabeet võivad olla seotud liiga suure kortisoolisisaldusega. Võib esineda kognitiivseid probleeme ja libiido kaotust, millega kaasneb ärevuse, depressiooni ja uneprobleemide teke või süvenemine. Cushingi sündroomi ravi on iga põhjuse puhul erinev, kuid see võib hõlmata steroidravi katkestamist, kortisooli toimet blokeerivate ravimite võtmist või hormoone tootvate kasvajate eemaldamist operatsiooni, kiiritusravi või keemiaravi abil. Eduka ravi korral võivad kehas liigse kortisoolisisalduse tagajärjed olla vastupidised.