Vaskulaarne stenoos on termin, mida kasutatakse veresoonte ahenemise kirjeldamiseks. Kõige sagedamini tekib veresoonte ahenemine ateroskleroosi tagajärjel arterites, veresoontes, mis kannavad verd südamest keha varustamiseks. Ateroskleroos ehk arterite kõvenemine on protsess, mille käigus rasv, rakud ja muud ained kogunevad arterite seintesse, moodustades nn naastud. Need ateroomsed naastud muudavad arteri seinad kõvemaks ja paksemaks, mistõttu veresoon muutub kitsamaks ja vähem paindlikuks, muutes vere läbivoolu raskemaks. Vaskulaarne stenoos mõjutab tavaliselt aju, südame ja jalgade artereid ning kui see on raske, põhjustab see kudede surma, mille tulemuseks on sellised seisundid nagu insult ja südameinfarkt.
Ateroskleroosist põhjustatud arterite ebanormaalne ahenemine võib mõjutada jalgade artereid, eriti neid, mis varustavad säärelihaseid. See võib põhjustada haigusseisundit, mida nimetatakse vahelduvaks lonkamiseks, mille puhul on varajases staadiumis pärast teatud vahemaa kõndimist tunda vasikate kramplikku valu. Valu kaob pärast mõneminutilist puhkust. Haiguse progresseerumisel tekib valu ka puhkeolekus ning võivad tekkida jalahaavandid või isegi varvaste ja labajalgade gangreen.
Südamearterite vaskulaarne stenoos võib viia stenokardia-nimelise seisundini, kus treeningu ajal on tunda valu rinnus. Jällegi, puhkamine põhjustab valu tavaliselt lühikese aja jooksul, kuigi on olemas võimalus, et arter võib täielikult ummistuda. Sel juhul muutub valu tugevaks ja püsivaks, võib-olla levib käele või kaelale ning tekib südameinfarkt, mille käigus sureb välja mõni südamelihase piirkond.
Kui veresoonte stenoos mõjutab aju artereid, võib see sulgeda ajukoe osa verevarustuse või viia väikese veresoone rebenemiseni, millega kaasneb verejooks ajusse. Kumbki neist sündmustest põhjustab insuldi, mille käigus ajukoe piirkond sureb välja, põhjustades mitmeid võimalikke sümptomeid, sealhulgas halvatus, tuimus ning kõne-, nägemis-, liikumise- ja tasakaaluprobleemid. Unearteri stenoos, mis on kaela suurte arterite ahenemine, võib samuti vähendada aju verevarustust ja põhjustada insuldi.
Kui stenoos muutub piisavalt tõsiseks, et põhjustada insuldi või südameinfarkti, on vaja erakorralist abi haiglas. Ennetamine on oluline ning stenoosi progresseerumist saab peatada ja väljavaateid parandada suitsetamisest loobumise, kehakaalu langetamise, tervislikumalt söömise ja rohkem trenni tehes. Ravimid on saadaval selliste seisundite raviks nagu stenokardia ja vahelduv lonkamine ning mõnikord kasutatakse ummistunud arterite möödaviimiseks või laiendamiseks operatsiooni. Samuti on kasulik ravida kõiki muid haigusi, mis kipuvad vaskulaarset stenoosi halvendama, nagu kõrge vererõhk ja diabeet.