Histamiin on keha toodetud kemikaal, mis aitab kaasa immuunreaktsioonile ja toimib neurotransmitterina. Vastuseks võõrpatogeenidele organismis toodavad seda kemikaali basofiilid, teatud tüüpi valged verelibled, ja nuumrakud, sidekoe rakud, millel on basofiilidele sarnased omadused. Histamiin aitab infektsiooni vastu võidelda, muutes kapillaarid patogeenidega võitlevate valgete vereliblede jaoks läbilaskvamaks.
Kehast on avastatud nelja tüüpi histamiini retseptoreid, mis interakteeruvad vabanenud histamiiniga reaktsiooni tekitamiseks. H1-retseptoreid leidub siseorganite silelihaskoes, veresooni vooderdavas endoteelis ja kesknärvisüsteemi kudedes. Histamiini koostoime nende retseptoritega põhjustab nõgeslöövet, putukahammustustest ja sarnastest allergilistest reaktsioonidest tingitud sügelust ja turset ning allergilist nohu või allergilisest reaktsioonist tingitud külmetusnähte. H2-retseptorid asuvad mao limaskesta parietaalrakkudel ja stimuleerivad aktiveerimisel maohappe sekretsiooni; see protsess on bioloogilise funktsiooni normaalne osa, mitte vastus patogeenidele.
H3 retseptorid paiknevad kesk- ja parietaalnärvisüsteemi kudedes ning vastutavad neurotransmitterite, sealhulgas atsetüülkoliini, histamiini, norepinefriini ja serotoniini vabanemise vähenemise eest. H4 retseptorid asuvad basofiilides, luuüdis, harknääres, peensooles, põrnas ja käärsooles. Nad mängivad rolli kemotaksis, keharakkude liikumises reaktsioonina nende keskkonnas olevale kemikaalile.
Lisaks oma rollile immuunvastuses aitab histamiin reguleerida mitmeid kehas toimuvaid protsesse. See aitab kaasa mao seedimisele, nagu eespool mainitud, ja aitab toota orgasmi läbi suguelundite nuumrakkude. Histamiin aitab reguleerida ka und, kuna keha toodab ärgates rohkem ja unetsükli edenedes vähem. Sel põhjusel võivad antihistamiinikumid aidata inimesel uinuda, piirates kemikaali vabanemist.