Osteiit on luude haigus. Seisund on pikaajaline ja põhjustab luude kasvu ebakorrapärasusi. Osteiit põhjustab ka luude deformeerumist, nõrkust ja tõenäolisemalt murdumist. Osteiidi põhjus pole teada.
Osteiidi korral on luurakkude regulaarne kasv häiritud. Luu laguneb kiiresti ja uusi rakke tuleb toota väga kiiresti. Lõpptulemus on nõrgemad luud. Luurakkude ületootmise tõttu on ka luud suuremad, kui peaks.
Mõned teaduslikud leiud viitavad tõenditele osteiidi päriliku põhjuse kohta. Neljal kümnest inimesest, kellel on haigus, on ka perekonnas seda haigust esinenud. Teised leiud viitavad sellele, et haigusseisundi põhjuseks võib olla mingi viiruse vorm, kuid seda pole tõestatud.
Osteiidi sümptomiteks on valud kahjustatud kehaosades. Samuti võib esineda selgroo ja jalgade kumerust. On ka juhtumeid, kus kolju kasvab suuremaks. Lihasnõrkus tekib tavaliselt siis, kui luud suurenevad ja närvidele avaldatakse survet. Kõige sagedamini mõjutatud piirkonnad on jalad, kolju, rangluu, selg ja vaagen.
On teada, et osteiidiga kaasnevad ka sellised sümptomid nagu tinnitus ja nägemishäired. Kurtus ja peapööritus võivad tekkida ka surve tõttu pea närvidele. Artriit on haigusseisundi teine sümptom. Luu murdumine võib tuleneda väga väikestest vigastustest või ilma põhjuseta.
Mõnedel osteiidi all kannatavatel inimestel pole sümptomeid üldse. Diagnoos tehakse röntgenikiirguse ja luude skaneerimise ning vereanalüüside abil. Osteiidihaige veres on rohkem kemikaale kui terve inimese veres.
Ravi ei ole tavaliselt vajalik, välja arvatud juhul, kui esineb valu või ebamugavustunne. Siiski on ravi vajalik, kui tulevikus on haiguse tõttu oodata tüsistusi. Haiguse kiiruse vähendamiseks kasutatakse selliseid ravimeid nagu bisfosfonaat. Selle meetodiga saab vähendada uute luurakkude kiiret kasvu ja luurakud peaksid normaalselt kasvama.