Suuõõne submukoosne fibroos (OSF) on meditsiiniline seisund, mis mõjutab suud, põhjustades limaskestade põletikku ja kiuliste kasvajate moodustumist suu seintele. See põhjustab haiguse edenedes lõualuu progresseeruvat immobilisatsiooni, mille tulemuseks on aja jooksul lõualuu täielik halvatus. Seda haigusseisundit kirjeldas 1952. aastal J. Schwartz, kes uuris Keenias elavaid Aasia-India naiste rühmi, ning seda haigusseisundit seostatakse suuvähi ja beetli (areca pähkli) kalja närimisega. Seda haigust seostatakse ka vürtsikate toitude (nt punased tšillid) tarbimisega, toitumisvaegustega, äärmuslike kliimatingimuste ja immunoloogiliste tingimustega.
Kui suuõõne submukoosne fibroos avastatakse selle varajases staadiumis, lahendab probleemi sageli ärritava aine, näiteks beetlivedelikus kasutatava arekapähkli või närimistubaka tarbimise lõpetamine. Enamik patsiente pöördub siiski arsti poole, kui haigus on muutunud mõõdukaks või raskeks. Selles etapis ei ole suuõõne submukoosse fibroosi sümptomid pöörduvad ja ravi on sümptomaatiline, keskendudes suu liikumise taastamisele vastusena lõualuu halvatusele. Luuüdi tüvirakkude süstidega ravi on suu liikumisulatuse parandamisel olnud tõhus.
Teised suuõõne submukoosse fibroosi ravimeetodid hõlmavad hüdrokortisooni kuuri, mida süstitakse limaskestade kudedesse iga päev kahe kuni kolme nädala jooksul, olenevalt haiguse tõsidusest. Mõnikord on ette nähtud ka näritavad hüdrokortisoonigraanulid, mida näritakse iga kolme kuni nelja tunni järel kolme kuni nelja nädala jooksul. Inimese kooriongonadtrofiini (HCG) süstid kahe kuni kolme annusena nädalas kolme kuni nelja nädala jooksul on olnud tõhusad ka suuõõne submukoosse fibroosi ravis. Operatsioon on näidustatud juhtudel, kui patsiendi hammaste vahe on vähendatud 2 cm-ni või alla selle.
Seoses ülalmainitud raviga on mitmeid muid kaalutlusi, mida patsient võib võtta suuõõne submukoosse fibroosi sümptomite parandamiseks või edasilükkamiseks. Mõjutatud kudede verevarustuse parandamiseks on mõnikord ette nähtud pentoksüfülliin, ravim, mis vähendab keha vere viskoossust. Patsiente soovitatakse tavaliselt vältida kuumade jookide (nt kohv ja tee) ning potentsiaalselt ärritavate vedelike (nt alkohoolsed joogid) joomist. Samuti soovitab arst patsiendil tavaliselt vältida vürtsikate toitude ja muude ainete tarbimist, mis kipuvad suu limaskesta ärritama.