Termin “gripi inkubatsiooniperiood” viitab ajale, mis kulub gripiviirusega kokkupuutest kuni jälgitavate sümptomite ilmnemiseni. See ajavahemik võib varieeruda sõltuvalt gripiviiruse tüvest ja on tavaliselt üks kuni neli päeva. Inkubatsiooniperioodi jooksul on kokkupuutunud isik tavaliselt võimeline viirust teistele edasi kandma. Gripihooajal on hea mõte igaks juhuks kasutada nakkuste ennetamise põhistrateegiaid.
Gripihaigust põhjustab gripiviirus. Seal on kaks peamist tüüpi, tuntud kui A ja B. Need viirused muteerivad või muutuvad pidevalt, mis suurendab nakkusohtu; H1N1 gripiviirus arvatakse olevat A-gripi mutatsioon. Aeg viirusega kokkupuutumisest kuni esmaste gripisümptomite ilmnemiseni on inkubatsiooniperiood.
Gripi peiteaeg on tavaliselt üks kuni neli päeva; H1N1 puhul võib see olla umbes neli kuni seitse päeva. See võib varieeruda sõltuvalt pingest ja kokkupuutuva inimese tervisest, kuid keskmine aeg on kaks päeva. Inkubatsiooniperiood on nõrga tervisega inimesel sageli lühem, kuna tema keha on juba nõrgestatud ja viirusega vähem võimeline võitlema. Sel perioodil ei pruugi isikul sümptomeid ilmneda.
Inimesel on gripi inkubatsiooniperioodil võimalik gripiviirust teistele levitada,. Kõige tavalisem viis on see, kui nakatunud inimene köhib või aevastab, paiskades seeläbi viirust sisaldavaid tillukesi niiskust õhku, millesse terve inimene seda sisse hingab. Kuna see võib juhtuda inkubatsiooniperioodil, kui inimene pole infektsioonist teadlik, Oluline on meeles pidada, et aevastamine ja köha tuleb kinni katta. Parim viis seda teha on köhida või aevastada küünarnuki kõverasse, mitte kätte, kuna see võib aidata vältida viiruse levikut puudutamise teel.
Gripi inkubatsiooniperioodi lõpus hakkavad inimesel tavaliselt tekkima sümptomid, sealhulgas äkiline palavik, köha, kehavalud ja kurguvalu. Haigestunud inimene võib ka jätkata teiste nakatamist veel vähemalt viis kuni seitse päeva ja võib isegi gripiviirust pikema aja jooksul levitada. Seetõttu on hea mõte järgida põhilisi ennetusstrateegiaid, nagu hooajalise gripi vaktsineerimine, sagedane kätepesu, haigetega kontakti vähendamine ning köha ja aevastamise katmine.