Millised on kesknärvisüsteemi haiguste erinevad tüübid?

Ajust ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem toimib keha esmase juhtimiskeskusena, kus töödeldakse kõiki närvisõnumeid. Mõnikord võib see süsteem haigestuda, mille tagajärjeks on närvitegevuse halvenemine. Kesknärvisüsteemi haigusi on palju, millest igaühel on erinev põhjus ja sümptomite kombinatsioon. Nende kesknärvisüsteemi haiguste hulka kuuluvad Alzheimeri tõbi, hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi, Tourette’i sündroom ja meningiit.

Kõigist kesknärvisüsteemi haigustest on Alzheimeri tõbi ehk kõige tuttavam, mõjutades ligikaudu 10 protsenti kõigist üle 65-aastastest inimestest. Kuigi selle seisundi täpne põhjus on teadmata, on teadlased kindlaks teinud, et see mõjutab aju närvide osi, põhjustades takerduda või kobaratesse kinni jääda. See nähtus põhjustab mitmesuguseid kognitiivseid ja käitumuslikke muutusi, mis võivad radikaalselt muuta mõjutatud isiku isiksust, otsustusvõimet ja tegevusi. Kahjuks ei ole Alzheimeri tõve jaoks teadaolevat ravi, kuigi mõningaid selle sümptomeid saab ravida ravimitega.

Sclerosis multiplex on haigus, mis mõjutab kesknärvisüsteemi müeliini – ainet, mis katab aksonina tuntud neuroni osa, kiirendades närvisõnumeid. Müeliini kahjustus põhjustab viivitusi neuraalsete sõnumite edastamisel, mis võib põhjustada nägemise, kõne ja liikumise halvenemist. Sclerosis multiplex’i põhjuseid pole veel mõistetud ja ravi pole veel kindlaks tehtud.

Parkinsoni tõbi on seisund, mis võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu värisemine, lihaste jäikus, kõnehäired, tasakaaluhäired ja dementsus. Nagu paljude teiste kesknärvisüsteemi haiguste puhul, ei ole teadlased veel kindlad, mis Parkinsoni tõbe põhjustab, kuid arvatakse, et see on seotud keemilist dopamiini tootvate ajurakkude järkjärgulise surmaga. Parkinsoni tõve jaoks pole teadaolevat ravi, kuid paljusid selle sümptomeid saab ravida ravimitega.

Tourette’i sündroom on kesknärvisüsteemi haigus, mis põhjustab haigetel inimestel puuke. Need puugid võivad hõlmata selliseid helisid või liigutusi nagu ootamatud häälitsused, korduv pilgutamine või jäsemete või näolihaste äkiline tõmblemine. Paljud teadlased usuvad, et Tourette’i sündroom tuleneb teatud ajukemikaalide kahjustusest, mis tavaliselt aitavad närvifunktsiooni. Seda haigusseisundit ei ole ravitud, kuigi mõnda puuki saab ravida ravimitega.

Lõpuks on meningiit kesknärvisüsteemi haigus, mille puhul ajumembraanid paisuvad. Meningiiti põhjustab tavaliselt viirus- või bakteriaalne infektsioon, mis mõlemad on nakkavad. Selle seisundi sümptomiteks võivad olla palavik, kaela jäikus, iiveldus, valgustundlikkus, desorientatsioon ja väsimus. Bakteriaalne meningiit võib lõppeda surmaga, kuid varajase diagnoosimise korral saab seda sageli edukalt ravida antibiootikumidega. Kuigi viirusliku meningiidi jaoks puudub spetsiifiline ravi, paraneb enamik nakatunuid haigusseisundist täielikult.