Hüpopigmentatsioon on loomuliku nahavärvi puudumine või kadu. Selle põhjuseks on melaniini – aine, mis vastutab naha pigmentatsiooni ehk värvi eest – vähenenud tase. Melanotsüütide ehk naha epidermise alumisel kihil paiknevate rakkude vähenemine põhjustab aminohappe türosiini vähenemise. See aminohape on vajalik melaniini ehk pigmendi tootmiseks. Ilma selleta või kui seda pole piisavalt, tekib hüpopigmentatsioon.
Hüpopigmentatsioonil on kolm peamist tüüpi, sealhulgas vitiliigo, albinism ja nahavigastusest või -kahjustusest tingitud pigmentatsiooni kadu. Need on enamasti püsivad, kuid mõnel juhul saab neid ravida või isegi ravida. Kuid ravi sõltub probleemi tüübist, raskusastmest ja põhjusest.
Vitiligo tekib siis, kui pigmenti tootvad rakud on kahjustatud. See on autoimmuunhaigus, mis põhjustab siledate, valgete või väga heledate hüpopigmenteerunud laigude tekkimist nahale. Praegu ei ole vitiligo vastu ravi, kuid plaastrite katmiseks saab kasutada mitmeid ravimeetodeid. Nende hulka kuuluvad spetsiaalsed kosmeetikatooted, kerged hooldused ja arsti poolt välja kirjutatud kortikosteroidkreemid.
Albinism on päritav ja põhjustab melaniini täielikku puudust. See põhjustab pigmendi puudumist kogu kehas, sealhulgas nahas, juustes ja silmades. Albinismi all kannatavad inimesed ei suuda ebanormaalse geeni tõttu melaniini toota ja neil on suurem risk haigestuda nahavähki või päikesekahjustusi. Päikesekaitsekreemi kandmine igal ajal väljas viibides võib aidata seda riski vähendada ja samuti pikka aega päikese käes viibida.
Nahakahjustusest või vigastusest põhjustatud pigmentatsiooni kadu on kolmas hüpopigmentatsiooni tüüp. Villide, põletuste, infektsioonide või muude vigastustega kahjustatud nahapiirkondadel võib esineda pigmentatsiooni kadu. Selle põhjuseks võib olla ka vananemine või laseriga pinnakattetöötlus. See on ainus hüpopigmentatsiooni tüüp, mis ei ole alati püsiv ja nahk võib aja jooksul uuesti pigmenteeruda.
Seda haigusseisundit esineb kõige sagedamini kaukaaslastel, kuid see võib esineda igal rassil. Selle häirega inimestel on sageli väga helepunased või blondid juuksed ja helesinised või hallid silmad. Albinismi põdevatel inimestel ei ole aga juustes, nahas ega silmades pigmenti, mille tulemuseks on väga kahvatu välimus, peaaegu valged juuksed ning roosa nahk ja silmad.