Üüriintress on kinnisvara rentimise element, millega kaasneb vara omandiõigus. Kes iganes seda valdab, on kinnisvara ainuomanik. Kui vara antakse välja rendile, on intressi valdajaks liisingu eest tasuja. Kui liising on lõppenud, tagastatakse intress esialgsele omanikule. Mõned piirkonnad peavad liisinguintresse isiklikuks omandiks ja kui liising on pikaajaline, võimaldab see intressi omanikul seda varana pantida.
Üüri intressid on seotud kinnisvara praeguse omanikuga. Üürilepingu sõlmimisel tasutakse raha kokkulepitud aja eest ning nii omanik kui üürnik sõlmivad üürilepingu. Sel hetkel läheb intress üle üürnikule ja tal on vara ainuvaldus. Üürilepingut loetakse pikaajaliseks, kui see on sõlmitud 10 aastaks või pikemaks ajaks.
Mõned piirkonnad peavad seda vara isiklikuks omandiks. Sellel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid kõrvalmõjusid. See võimaldab liisingu omanikul olla kaitstud teatud seaduste järgi ja vara maksustamise ajal võimendada. Samas paneb see omaniku rohkem vastutama kinnistul inimestele tekkivate kahjude eest, millega võivad kaasneda trahvid ja karistused. See on piirkonniti erinev ja seda tuleks enne kinnisvara rentimist kontrollida.
Kui rendiintress on pikaajaline, saab kinnisvara praegune omanik kasutada kinnisvara hüpoteegi või varana. See annab omanikule rohkem võimalusi kinnisvara kaudu raha teenida või pangalaenult raha saada. Kui praegusel omanikul on kehv või piiratud krediidiajalugu, ei pruugi pank liisinguintressi varana aktsepteerida. Kuni intressid ja laen tasutakse enne liisingu lõppu, ei teki liisinguvõtja ja vara esialgse omaniku vahel probleeme.
Üüri intressid lähevad pärast määratud aja möödumist omandiõiguse üle. Pärast üürilepingu lõppemist läheb kinnisvara omandiõigus üürnikult tagasi algsele omanikule. Sel hetkel saab esialgne omanik vara üürida teisele üürnikule või üürnik oma üürilepingut pikendada. Kuni üürilepingu lõppemiseni ei saa esialgne omanik vara teistele osapooltele rentida, sest vara ei kuulu enne üürilepingu lõppemist juriidiliselt algsele omanikule.