Omaaktsiad on aktsiad, mida ettevõte ei tee avalikkusele ostmiseks kättesaadavaks. Selle asemel hoiab ettevõte aktsiaid oma riigikassas. Hoides protsendi oma koguvõlgnevusest turult eemal, kaitseb ettevõte praeguste omanike aktsiapositsiooni ja pakub varurahastamise võimalust juhuks, kui ettevõttel on vaja tulevikus täiendavaid vahendeid hankida.
Kui ettevõte asutatakse, peavad omanikud märkima aktsiate arvu, mida ettevõttel on lubatud emiteerida. Aktsiaaktsiate müümine on viis, kuidas ettevõte kogub tegevuseks raha. Kes omab aktsiaid, omab ettevõtet. Aktsionäri omandiprotsent on talle kuuluvate aktsiate arv jagatud käibel olevate aktsiate koguarvuga.
Kui ettevõte annab loa teatud koguse aktsiate emiteerimiseks, ei ole ta tingimata kohustatud neid kõiki avalikkusele müüma. See võib osa sellest turult tagasi hoida ja hoida seda ettevõtte riigikassas. Ettevõte saab ka avalikkuselt aktsiaid tagasi osta, eemaldades aktsiad tõhusalt turult. Kui need aktsiad on ettevõtte riigikassas, loetakse need ettevõtte emiteerimata kapitaliks.
Kuna nende omaaktsiatega enam avatud turul ei kaubelda, kaotavad nad osa avalike aktsiate õigustest. Need aktsiad ei saa dividende ega oma hääleõigust. Neid ei arvestata käibelolevate aktsiate arvu arvutamisel. Tundub, nagu oleks need aktsiad pensionil ja need ei ole faktor enne, kui ettevõte otsustab aktsiad tagasi turule lasta.
Ettevõte võib otsustada omaaktsiate emiteerimise või uuesti emiteerimise, kui tal on vaja raha koguda. Aktsiad toimivad kindlustuspoliisina languse korral. Teine oluline kasutusala on vaenuliku ülevõtmise ärahoidmine. Kui soovimatu osapool ostab avatud turul ettevõtte aktsiaid, püüdes juhtida piisavalt omandiprotsenti, et juhtida juhtkonna valikut, saab omaaktsiaid kasutada käibel olevate aktsiate arvu muutmiseks praeguse aktsia kasuks. juhtimine.
Teatud jurisdiktsioonid reguleerivad omaaktsiate kasutamist ettevõttes. Näiteks USA-s ei luba mõned osariigid ettevõtetel üldse omaaktsiaid omada. Teistes osariikides ja riikides, näiteks Ühendkuningriigis, seab seadus ülempiiri aktsiate arvule, mida ettevõte võib oma riigikassas hoida, mis põhineb ettevõtte käibel olevate aktsiate koguarvul.